VIDEO | „Solidaarsus?“ Kultuuritöötajad protestisid riigikogu ees kärpeplaani vastu

Täna kell 15 kogunesid kultuurivaldkondade töötajad ja erinevate loomeliitude esindajad riigikogu ette piketile, et protestida nende hinnangul ebaproportsionaalse kärpe vastu.

Kultuurivaldkonna kärbe moodustab 10,16% kogu plaanitavast kärpest, samas kui kultuuri osa eelarvest on 1,77%. Piketiga ühinevad oma toetuse avaldamiseks ka Eesti õpetajaskonna esindajad.

Homme toimub riigikogus järgmise aasta riigieelarve esimene lugemine. Piketi peakorraldajate sõnul on küll mõistetav, et hetkeprioriteet on julgeolek, kuid kärpeplaanis esitatud arvuliste mõõdikute ja näitajate kahanemine lähiaastatel näitab nende sõnul ohtlikku suunda.

Korraldajate sõnul seab esitatud kava küsimärgi alla senises mahus kultuurivaldkonna organisatsioonide püsimajäämise ning nii regionaalse kättesaadavuse kui ka rahvusvahelistumise eesmärgid ehk räägib otseselt vastu sellele, mis kultuurivaldkonna arengueesmärkidena arengukavas ja muudes dokumentides sihiks seatud. Samuti on kärpeplaanides peakorraldajate sõnul näha kultuurikülastuste prognoositavat langust ja loodavate teoste arvu vähenemist mitmes valdkonnas.

Piketi teiseks eesmärgiks on kutsuda diskussioonile, kui suur peaks olema Eesti Vabariigi kultuurieelarve protsentuaalselt riigieelarvest, et tagada kultuuri säilimine ja areng. 20 aasta jooksul on kultuurieelarve suhe riigieelarvesse peaaegu kaks korda vähenenud. 2002. aastal oli kultuuri eelarve osakaal suhtes riigieelarvesse 3,84%, järgmisel aastal oleks see 1,77%. Sealjuures moodustas kultuuri- ja loomemajandusvaldkonnas toodetud lisandväärtus 2019. aastal konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringu järgi 2,2% kogu Eesti SKP-st.

Kultuurivaldkonna esindajatele on tähtis, et valdkond oleks oluline ja võrdselt koheldud – kui kasvab riigieelarve, kasvaks proportsionaalselt ka kultuuriministeeriumi eelarve. Samuti peetakse oluliseks, et kärpeplaanide arutelul ja konkreetsete numbriliste näitajate vähendamise puhul kaasataks põhjalikumasse arutellu ka valdkonna esindajaid.

Kultuuri säilitamine on riigi põhiseaduses kirjeldatud kohustus ning kultuurivaldkond palub sellest lähtumist ka eelarvestamises. „Kultuur on nähtus, mida ei saa importida ega sisse tuua. Eesti kultuur - eesti keeles, meie ajaloolist ja ühiskondlikku kogemust ning meie väärtuste ja hetkeolude lugu peegeldav kultuur ei saa sündida mitte kusagil mujal kui Eestis,“ märkisid korraldajad.

Piletihindu ei saa lõpmatuseni tõsta

Korraldajad soovivad otsustajatele ja avalikkusele meelde tuletada kultuurivaldkonna erinevaid, asendamatuid funktsioone ning ülesannet tagada inimeste ligipääs kultuurile ka mõistlike piletihindadega. Kultuur on korraldajate sõnul regionaalse arengu mootor ja riigisisene lõimija - see võimaldab liita erineva emakeele ja kultuuritaustaga inimesed kombe- ja väärtusruumis ning inforuumis, mis hetkeolukorras on ka oluline julgeolekuküsimus seoses mõjutuskatsetega.

Eesti inimeste ligipääsu aluseks kultuurile on korraldajate sõnul sektori üldine toimimine ja jätkusuutlikkus. Näituste, kontsertide, kino- ja teatrikülastuste piletihinda või raamatute hinda ei saa seetõttu nende sõnul lõpmatuseni tõsta. Teiste seas on plaanis kärpida ka SA Kultuurilehe ehk Loomingu, Sirbi, Kunst.ee, Vikerkaare ja teiste kultuuri ja ühiskondliku mõtte seisukohalt oluliste väljaannete tegevustoetust. Toimetuste esindajad on rõhutanud, et see tähendab autoritasude kärpimist ning halvema stsenaariumi korral ka mõne väljaande sulgemist. Samuti puudutab kärbe Eesti rahvusringhäälingut.

Ühiskonnas on suur vaimse tervise kriis, eriti kooliealiste seas, mis süvenes koroonaajal ja Ukraina sõja puhkedes, mille puhul saab kultuur olla piketi korraldajate sõnul pidepunkti rollis. Vajalik on nende sõnul Eesti noorte hõlmamine kultuuriruumi, eriti pealetungiva inglise keele ja globaliseerunud (digi)kultuuri kontekstis, et säilitada side Eesti identiteedi ja kultuuritunnetusega.

Kõik kultuuri funktsioonid nõuavad aga korraldajate sõnul vahendeid, et kultuuriorganisatsioonid ja -töötajad saaksid oma tegevust vajalikus formaadis ja mahus jätkata. Kultuuri rolli vaimse sambana kriisiaegadel on oma käesoleva aasta sõnavõttudes rõhutanud ka Eesti Vabariigi president Alar Karis.

Viimastel aastatel on kultuurivaldkonna esindajad korduvalt rõhutanud kultuurirahastuse suurendamise hädavajalikkust, näiteks nii 2022. aasta augustis saadetud kultuuriasutuste juhtide avalikus kirjas, käesoleva aasta septembris saadetud etendusasutuste liidu avalikus kirjas kui ka erinevates meediaesinemistes.

24. septembril toimus Stenbocki maja ees Eesti teatriliidu ja selle alaliitude ning teatritöötajate pikett. See tulenes korraldajate sõnul otseselt TALO ja Vabariigi Valitsuse 2025. aasta palgakokkuleppe luhtumisest – kõrgharidust nõudval ametikohal töötava kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk jäi 2025. aastaks endisele 1600 euro tasemele ja kultuuriministri kinnitusel külmutatakse samale tasemele kuni 2028. aastani.