Juunis toimus Itaalias G7 tippkohtumine, kus lepiti kokku, et Ukrainale antakse aasta lõpuks 50 miljardi dollari suurune laen, mille tagatiseks on Venemaa keskpanga külmutud varadelt teenitud intress. Esialgne plaan nägi ette, et nii Euroopa Liit (EL) kui ka USA panustavad sellesse 20 miljardi dollariga ning ülejäänud 10 miljardit annavad Kanada, Ühendkuningriik ja Jaapan. Selle täide minemine paistab aga üha enam ebatõenäoline ning Ungari järjekordne soolo tõotab seda Euroopale kallimaks muuta.

Probleem hakkas hargnema EL-i eeskirjadest, mille järgi uuendatakse sanktsioone iga kuue kuu järel. See tähendab ka, et iga poole aasta järel on igal EL-i riigil võimalus külmutatud varasid vabastada ja seeläbi laen ohtu seada. Selline samm tähendaks sisuliselt seda, et teised riigid peaksid hakkama laenu tagasimakseks kasutama maksumaksjatelt kogutud raha.