Riigikogu ette kogunes kella 15 ajal omajagu inimesi. Raudsepa sõnul oli meeleavalduse üks eesmärkidest pöörata tähelepanu ebasolidaarsele kärpele, mis on 10% kogu valitsuse kärbest. „Meie valdkond on kõigest 1,7 protsenti riigieelarvest, seega see on täiesti ebasolidaarne,“ ütles ta.

Teatriliidu juhi sõnul tahetakse algatada laiemat diskussiooni, milles selguks, kui suur peaks olema Eesti kultuurieelarve. „Me arutame seda alati sellistes situatsioonides, kui kärbe on ära olnud ja siis meile öeldakse, et jah, nüüd siis võiks seda arutada, kui palju kultuuri ülal jaksame pidada,“ ütles ta. „Me kutsume diskussioonile, et me võiks tegelikult arutada seda, kui palju kultuuri me tahame riiklikult ülal pidada ja kui palju me seda suudame.“

Uurisime Raudsepalt, mis oleks tema arvates õiglane protsent, mis tagaks kultuurivaldkonnas jätkusuutlikkuse ja arengu. Tema sõnul on seda praegu keeruline hinnata ja seetõttu ongi vajalik diskussioon. „See ei pea olema nagu kaitsekulutused, kolme protsendi sisse raiutud,“ rääkis ta. „Vastavalt sellele, kuidas riigieelarve kahaneb või kasvab ehk rasketel aegadel väheneks, siis kultuurieelarve headel aegadel tõuseks - nii lihtne ja loogiline võiks see olla.“

Teatriliidu juht tõdes, et praegu olukord näitab selgelt, et piletihinnad tõusevad ja inimestele ligipääs etenduskunstidele väheneb. Ta ei eita, et kaitsevõime tugevdamiseks on kärped vajalikud, kuid ei saa nõustuda taolise ebasolidaarse kärpega kultuurivaldkonnas. „Peame olema solidaarsed, aga meie tänase piketi põhieesmärk ongi näidata, et meie kärbe ei ole solidaarne. Kui see on kümme protsenti kogu valitsuse kärpest, siis see ei ole solidaarne,“ rõhutas ta.

„Kultuuri- ja loomevaldkond ei ole ainult see, mis maksumaksja raha sööb, iga sinna pandud euro toob tegelikult ju tagasi, nii et siin tasub tõsiselt mõelda, milline see investeering võiks olla,“ rääkis Raudsep. „Diskussiooni on vaja, et kui suur on Eesti kultuurieelarve, mitte seda, et me saame mingisugused numbrid kätte ja öeldakse, et katsuge sellega elada.“