Seadusemuudatusega võimaldatakse arestiga karistatud, kuni 48 tunniks kinni peetud või sundtoomisele allutatud isikud paigutada Tallinna vanglasse. Tallinna arestimajas jätkatakse vaid kainenema toodud isikute ja väljasaadetavate kinnipidamist.

Politseimajor Aivar Krupp rõhutas Delfile, et kuna praegu muudetakse eelnõud, siis ei saa kindlalt väita, et ülesannete üle andmine toimub 1. aprillil.

Ta selgitas, et kainestusmaja jääb Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuse struktuuri eraldi grupina ning kainestusmaja ülesanded jäävad siseministeeriumi haldusalasse. Arestimaja tühjaks jäävatele ruumidele otsitakse kasutust politsei- ja piirivalveameti siseselt.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) ütles eelmisel nädalal pressiteate vahendusel, et muudatus tähendab vanglateenistusele täiendavat kärbet, sest tuleb ka arestimaja pidamiseks leida rahaline kata. Kokkuvõttes peaks muudatus tema sõnul siiski maksumaksjate raha säästma. „Kokkuhoid tuleb sellelt, et vanglateenistus töötab nii öelda samal suunal juba praegu ja saab arestimaja teenust seega pakkuda efektiivsemalt,“ lausus ta.

Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et kuna Viru ja Tartu vanglates juba peetakse kinni arestiga karistatuid, siis on vanglateenistusele hästi teada, millised töökorralduslikud muudatused sellega kaasas käivad.

Muudatusega peaks Tallinna vangla arvestama 8-9 täiendava inimese liigutamisega ööpäevas. Vanglal tuleb ka tagada ööpäevaringne isikute vastuvõtt, milleks on ühtlasi vaja teha ümberehitusi.