Pime ja liikumispuudega naine: elame juba vaesuses, kuidas me peaksime uute maksude ja hindadega hakkama saama?

false

Mitu tuleva aasta riigieelarve muudatust mõjutavad koostoimes halvasti just puudega inimesi, kelle sissetulek on võrreldes muu rahvastiku omaga juba niigi väike.

Viimaste aastate statistika näitab, et ligi pool puuetega inimesi elab suhtelises vaesuses. Kui Eesti inimeste keskmine aasta ekvivalentnetosissetulek ehk leibkonnas olenevalt tarbimisest jaotuv sissetulek oli 2022. aastal 17 110 eurot, siis puudega inimeste keskmine ekvivalentnetosissetulek oli 11 674 eurot. Sellesse summasse on juba arvestatud ka töövõimetoetus ja teised puudega inimeste toetused. Kusjuures puudega inimeste keskmiselt 1000-eurosest sissetulekust moodustavad umbes 300–600 eurot toetused.

Viimane hoop on aga vastvalminud riigieelarves kavandatu, mis teeb puudega inimeste toimetuleku veelgi keerulisemaks. Näiteks mõjutavad neid otseselt visiidi-, haigla voodipäeva- ja retseptitasu suurenemine. Ning kuigi valitsus küll lubab automaksu kompenseerimiseks puudega inimeste toetust suurendada, ei kata see kaugeltki kõiki teiste maksude ja hindade tõusu.