Hukkus linnapea Ahmad Kadil koos nelja linnavalitsuse töötajaga ja ühe kõrvalmajas viibinud inimesega. Kohalike võimude sõnul päästetööd jätkuvad ja hukkunute arv võib tegelikult olla suurem.
Enamik 40 000 elanikust on linnast lahkunud ja linnavalitsus arutas, kuidas allesjäänute olukorda sõjategevuse tingimustes parandada.
„Löögid toimuvad üle kogu Liibanoni,“ kommenteeris maakonna kuberner Howaida Turk BBC-le. „Nad on pommitanud tsiviilisikuid, Punast risti, päästjaid, nüüd ründasid nad valitsushoonet.“ Enne seda teatasid võimud, et Iisraeli löögid on hävitanud linnas kultuurimälestisi, sealhulgas 1910. aastast pärineva turuhoone.
Rünnaku mõistis hukka ka Liibanoni peaminister Najib Mikati, kelle sõnul on juhtunus süüdi kogu maailm, kuna see ignoreerib Iisraeli tegevust.
Kolmapäeva hommikul andis Iisrael pärast viiepäevast pausi uusi õhulööke Liibanoni pealinnas Beirutis. Vaid mõni tund varem oli USA välisministeerium teatanud, et president Joe Biden väljendas Iisraeli peaministrile Benjamin Netanyahule tsiviilohvrite pärast muret ja palus Beiruti pommitamisest hoiduda. Välisministeeriumi pressiesindaja sõnul tehti Bideni seisukoht Iisraelile telefonikõnega „väga selgeks.“
USA valitsusallikad ütlesid Reutersile, et samuti andis riik Iisraelile 30 päeva aega Gazasse toidu ja muu humanitaarabi lubamiseks, ähvardades vastasel juhul „võimalike piirangutega“ Iisraeli saadud relvaabile. Ultimaatumi muudab pisut kaalukamaks asjaolu, et 30 päeva pärast on USA valimised lõppenud.
Teisipäeval ütles Netanyahyu telefonikõnes Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile, et ei soovi relvarahu, kuna siis taastuks Liibanonis sõjaeelne olukord.
