VIDEOD | Opositsioon riigieelarvest: majandus langeb, inimesed jäävad vaesemaks ja valitsuskulu suureneb

Kolmapäeval läheb 2025. aasta riigieelarve riigikogus esimesele lugemisele. Opositsiooni sõnul aitab eelarve kaasa majanduslangusele ja on kirja pandud nii segaselt, et muudatusettepanekuid ei saa esitada. Seda, et riigieelarvest on kohati raske aru saada, tunnistas ka rahanduskomisjoni juht Annely Akkermann.

Urmas Reinsalu (Isamaa) rõhutas alustuseks, et 2025. aasta riigieelarve on õiguskantsler Ülle Madise hinnangul põhiseadusvastane. Madise ütles septembri lõpus ERR-ile, et eelarve ei vasta tõenäoliselt põhiseadusele, sest dokumendis pole kirjas selgeid kulu- ja tuluridu.

Reinsalu ei jäänud rahule ka riigieelarve sisulise poolega, leides, et see pikendab Eesti majanduslangust. „Maksutõuse on kokku üle miljardi euro, deklareeritud valitsemiskulude kokkuhoidu kümme korda vähem,“ kritiseeris ta, lisades, et valitsuskulu tuleks ka kiiremini kärpida.

Reinsalu lausus, et inimeste elatustase langeb ning maksudega kogutud raha suunatakse riigikaitsesse palju vähem, kui lubatud. „Täiendavat raha on vaid veerandik sellest, mida moona soetamiseks tarvis on,“ märkis ta.

Ka Andrei Korobeiniku (Keskerakond) on riigieelarve segane, kärbete kohta on valetatud ning summad on jäänud lahti kirjutamata. „Probleem ei ole eelarve mahus, vaid koostamise printsiibis,“ ütles ta. Korobeinik lisas, et tavaliselt ei tehta sääraseid vigu siiski meelega, vaid rumalusest.

Korobeinik nimetaks peamiseks riigieelarvega seotud probleemiks seda, et suure löögi saavad nõrgemad ühiskonnagrupid ning seetõttu jätkub majanduslangus ka järgmistel aastatel. Tema sõnul võiks rohkem kärpida riigisektoris, näiteks kultuuriministeerium koondab Korobeiniku väitel 2025. aastal ühe inimese ja siseministeeriumi kulu hoopis suureneb.

Korobeinik kinnitas, et Keskerakonna fraktsioon riigieelarvet ei toeta ning esitab sisulised muudatusettepanekud. Erakond ei kavatse siiski hakata venitamistaktikat kasutama ega sadu ettepanekuid esitama, lisas ta.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) tõdes, et eelarve pole komisjonile veel täiesti arusaadav. Ta selgitas, et pea 700-leheküljelisse dokumenti on kirja pandud mitme järgmise aasta plaanid, kuigi tegelikult puudutab eelarve vaid 2025. aastat.

Akkermann sõnas siiski, et esimesel lugemisel võib riigieelarvet julgelt toetada. Ta märkis, et muudatusi saab teha ka teiseks ja kolmandaks lugemiseks, seega on riigikogul veel paar kuud aega eelarvega tutvuda.

Osa kärbetest on endiselt sisustamata ehk mõned ministeeriumid ei ole nõutud kärpetulule katet leidnud. Akkermanni sõnul on säärane probleem siseministeeriumis ning justiits- ja digiministeeriumis. Ta lisas, et küsitav on ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kärpeplaan.

Näiteks kuulub minister Piret Hartmani plaani ühistranspordi valdkonna kärpimine 6 miljoni euro võrra, samas taotleb ta reservist ühistranspordi jaoks 30 miljonit eurot lisaraha. „Äkki ta peaks siis ausalt ütlema, et me ei saa kuut miljonit kärpida, vaid vajame 24 miljonit hoopis juurde,“ arutles Akkermann ja lisas, et see kärpeküsimus jäigi praegu õhku.