Audiitorite sõnul on Euroopa Liidul kliimamuutustega tegelemiseks asjakohane raamistik, kuid probleeme on kohanemismeetmete rakendamisega.

Katastroofide arv ja nende tekitatud kahjustused on Euroopa Liidus viimase kahe aastakümne jooksul suurenenud. Seda näitavad ka 2024. aastal kogetud põuad, kuumalained ja laastavad üleujutused. Kliimaga seotud äärmuslikest sündmustest tingitud majanduslik kahju moodustas Euroopa Liidus viimasel kümnendil keskmiselt 26 miljardit eurot aastas. Ka tegevusetus maksab: kui maailma keskmine temperatuur tõuseks võrreldes industriaalajastu eelse tasemega 1,5–3 kraadi, tähendaks see Euroopa Liidu jaoks igal aastal 42–175 miljardit eurot majanduslikku kahju.

„Uurisime, kuidas Euroopa Liit tegeleb kiireloomulise vajadusega kohaneda korduvate äärmuslike kliimatingimustega,“ ütles auditi eest vastutav kontrollikoja liige Klaus-Heiner Lehne. „Seejuures leidsime probleeme poliitika rakendamisel. Kui Euroopa Liidu meetmete elluviimine ei parane, on oht, et Euroopa Liidu seatud kohanemiseesmärgid ei pruugi kliimamuutustega sammu pidada.“

Kokkuvõttes on Euroopa Liidu asjakohane raamistik selleks, et muutuda kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks. Audiitorid uurisid Prantsusmaa, Eesti, Austria ja Poola kohanemispoliitikat ja leidsid, et see on üldiselt kooskõlas Euroopa Liidu strateegiaga. Samas leidsid audiitorid, et liikmesriigid kasutasid oma kohanemisstrateegiate dokumentides kohati aegunud teaduslikke andmeid. Lisaks alahinnati kohanemismeetmete maksumust või jäeti kulud üldse esitamata.

Euroopa Liidu ja liikmesriikide kohanemispoliitika ülevõtmine kohalikesse eeskirjadesse on keeruline protsess. Kuigi kohalik tasand on Euroopa Liidu arvates kliimamuutustega kohanemise alus, leidsid audiitorid auditeeritud liikmesriikide 400 omavalitsuse küsitlemise põhjal, et vastajad ei olnud suuresti teadlikud kliimamuutustega kohanemise strateegiatest ja kavadest, ega kasutanud Euroopa Liidu pakutavaid töövahendeid (Climate-ADAPT, Copernicus ja ELi linnapeade kliima- ja energiapakt).

Enam kui pool auditeeritud projektidest käsitles kliimaga seotud riske tõhusalt ning audiitorid tegid kindlaks mõningaid häid tavasid. Samas leidsid nad ka kokkusobimatuid prioriteete, kui kliimamuutustega kohanemise eesmärgid pidid eksisteerima kõrvuti selliste eesmärkidega, nagu konkurentsivõime ja regionaalareng. Näiteks leidsid nad suurema niisutusvajaduse rahuldamiseks rajatud projekte, mis võivad aga suurendada ka üldist veetarbimist, ning ühe üleujutuste eest kaitsva projekti, mida ümbritsevas ohualas jätkati endiselt uute majade jaoks ehituslubade väljastamist.

Audiitorid leidsid isegi kaks projekti, millega võib kaasneda halvasti kohanemine. See tähendab kliimamuutustest tuleneva haavatavuse või riski suurendamist, selle asemel, et seda vähendada. Halvasti kohanemise näideteks on niisutamise toetamine selle asemel, et minna üle vähem vett nõudvatele põllukultuuridele, ning kunstlumekahuritesse investeerimine selle asemel, et keskenduda aastaringsele turismile. Lisaks on teatavatel projektidel, näiteks randadele liiva lisamisel, kliimamuutustega kohanemise seisukohast üksnes lühiajaline mõju.

Rahastamise seisukohast on kliimamuutustega kohanemine valdkonnaülene teema, mida rahastatakse erinevatest ELi allikatest, nagu põllumajandus, ühtekuuluvus ja teadusuuringud. Seetõttu on rahastamise suurust keeruline jälgida. Kohanemismeetmete alast aruandlust tuleb parandada: audiitorite sõnul on see praegu suures osas kirjeldav ega paku kvantifitseeritavaid andmeid, et hinnata liikmesriikide kliimamuutustega kohanemisel tehtud edusamme.