„Kahjuks on viimastel nädalatel hakanud kerkima küsimused riigi plaanide üle kaotada tasuta õppimine eestikeelsetel õppekavadel ning täielikult elimineerida tulemusstipendiumid. Viimane on kirjas juba järgmise aasta riigieelarves. Need muudatused mitte ainult ei ohustaks meie haridussüsteemi, vaid toovad endaga kaasa ka laiemad sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed,“ tõdes Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) juht Katariina Järve.

Tulemusstipendiumid on Järve sõnul olnud tudengitele oluline motivatsiooniallikas. Ta tõdeb, et toetus aitab tunnustada ja väärtustada õpingute käigus saavutatud tulemusi ning lihtsalt ots otsaga kokku tulla.

Tulemusstipendiumi summa on püsinud sama juba alates 2013. aastast. „Seega võiks eeldada, et valitsus asub inflatsiooni ja elukalliduse tõusu teerulli alla jäänud stipendiumit tõstma, kuid sellele vastupidiselt soovitakse tulemusstipendium täielikult kaotada,“ nentis Järve.

„Õppetoetus peaks olema vajaduspõhine“

Järgmisest õppeaastast lõpetab haridus- ja teadusministeerium (HTM) tublidele tudengitele tulemusstipendiumite maksmise, säästes üle kahe miljoni euro.

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna juhi Kristi Raudmäe sõnul oli tulemusstipendiumite eelarve 2,4 miljonit eurot ning seda sai 2400 üliõpilast (6% tudengeid) ehk ühe tudengi kohta sada eurot kuus. Stipendiumi summa on olnud sama alates selle loomisest kümme aastat tagasi.

Raudmäe sõnul nähakse nüüd, et õppetoetus peaks olema vajadus-, mitte tulemuspõhine. „Tulemusstipendium määrati kõrgkooli seatud hindamiskriteeriumite alusel ning see ei arvestanud üliõpilase majandusliku olukorra ega vajaduspõhisusega. Riigikogu arenguseire keskuse raport on välja toonud Eesti õppetoetuste süsteemi tulemuspõhisuse, mille asemel peaks arendama vajaduspõhist, et parandada ligipääsu kõrgharidusele,“ sõnas ta.

Eelmisel õppeaastal tõusidki vajaduspõhised õppetoetused kaks korda ehk olenevalt taotleja leibkonna sissetulekust on toetusmäär 150, 270 või 440 eurot kuus.

„Eelmisest õppeaastast kasvas nii toetuse taotlejate kui ka saajate arv 7200 üliõpilaseni varasema 5500–6500 üliõpilase asemel,“ märkis Raudmäe.

Kõrghariduse valdkonna kärbe on 10,1 miljonit eurot. Seetõttu lõpetatakse ülikoolidele doktoriõppe lõpetanute eest tulemustasu maksmine, Tartu Ülikooli Kliinikumi, regionaalsete kolledžite ja ülikoolide raamatukogude toetuse sihtotstarbeline eraldamine ning varasemaid toetusi võetakse arvesse kõrgkoolide rahastamismudelis kõrgkoolide osakaalude kujundamisel. Lõpetatakse ka üliõpilaste tulemusstipendiumite maksmiseks toetuse eraldamine kõrgkoolidele.