Rahandusminister Jürgen Ligi (RE) jäi riigieelarvele hinnangut andes reserveerituks. „Tuleb leppida sellega, mis on kokku lepitud,“ sõnas ta. Ligi märkis, et eelarvet koostades tuli arvestada nii poliitiliste kompromisside kui ka seadusest tulenevate piiridega.
Opositsiooni väitel on eelarve arusaamatu ja läbipaistmatu ning see takistab muudatusettepanekute tegemist. Ligi selle väitega ei nõustunud ning kinnitas, et valitsus on eelarve läbipaistvuse nimel ühiselt pingutanud.
Ligi mainis opositsiooni sõnavõtte ka pressikonverentsil, kus lausus, et süüdistused rahva vaesumise kohta ei vasta tõele. Ministri sõnul on juba kaks aastat palgad ja pensionid tõusnud kiiremini kui hinnad ning rahva vaesusest rääkida ei saa, sest keskmiselt rahva käes olev raha siiski suureneb.
Ligi tõdes, et reaalpalga kasv saab tagasilöögi, sest valitsusel ei õnnestunud maksuküüru kaotada. „Aga seda tagasilööki kompenseerivad Eesti Panga analüüsi järgi euribori langus ja reaalpensionite kasv,“ lisas ta. „Kogumis rahvas kindlasti ei vaesu, vaid pigem saab natuke jõukamaks.“
Järgmise aasta riigieelarve esimene lugemine riigikogus kestis kolmapäeval hiliste õhtutundideni. Keskerakond, Isamaa ja EKRE tegid ettepaneku lükata eelnõu tagasi. Ettepaneku poolt hääletas 20 riigikogulast, vastu 56, erapooletuid polnud. Kuna ettepanek ei leidnud toetust, lõpetati riigieelarve eelnõu esimene lugemine ja see läheb teisele lugemisele.
