Kruusimägi sõnul olid talle süüks pandavad asjad tehnilised detailid, mis väljuvad paljuski volikogu esimehe volituste alt – näiteks ei määra volikogu esimees komisjonide päevakavasid ega korralda hääletamist. „Siiski, on asju, mida saan volikogu töös veelgi efektiivsemaks lihvida. Näiteks töötan välja uusi juhendmaterjale, mis aitavad komisjonide tööd teha tõhusamaks. Lisaks osalen linna 2025 eelarveprojekti läbirääkimistel, et saada volikogule uusi elektroonilisi süsteeme,“ sõnas Kruusimägi.

Asutuste ühendamise puhul lähtus volikogu enamus eesmärgist tagada ühtsetel alustel kvaliteetne sotsiaalteenuste süsteem, samal ajal optimeerides juhtimiskulusid. „Ühendamise tulemusel luuakse kogu linna hõlmav psüühilise erivajadusega inimestele suunatud Erihoolekande- ja Rehabilitatsiooniteenuste Keskus. See koondab endas Käo Tugikeskuse, Tugikeskuse Juks, Vaimse Tervise Keskuse ja Lastekodu erihoolekande üksuste kompetentsid. Ühises asutuses tegutsemine loob eeldused spetsialistide omavaheliseks koostööks ja kogemuste vahetamiseks,“ selgitas sotsiaalvaldkonna abilinnapea Karl Sander Kase (Isamaa).

Veel otsustati tänasel volikogul vastu võtta märtsipommitamise mälestamise eelnõu, mille tulemusena muutub 9. märts Tallinna linnas mälestuspäevaks. See tähendab, et edaspidi heiskavad Tallinna linna asutused 9. märtsil Eesti lipu ja linnalipu. Linnaosavalitsused heiskavad ka linnaosa lipu leinalipuna.

Volikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Mati Raidma ütles, et uus koalitsioon ehitab eestimeelset linna ja mälestuspäeva eelnõu vastuvõtmine on näide sellest. „Märtsipommitamise väärikas mälestamine aitab meil meeles pidada, kes on Eesti pealinna hävitanud ja eestlasi tapnud. See on Nõukogude Liit, kelle järeltulija on tänane Venemaa. Pingutame nii linnavolikogus kui linnavalitsuses, et kaugeneda kõigest, mis on venemeelne,“ ütles Raidma.