„Euroopa Ülemkogu kutsub üles võtma kasutusele sihikindlaid meetmeid kõigil tasanditel, et hõlbustada, suurendada ja kiirendada ebaseaduslike migrantide EL-ist tagasisaatmist. Selleks tuleb kasutada kõiki asjakohaseid EL-i poliitilisi vahendeid, sealhulgas diplomaatiat, arengut, kaubandust ja viisasid,“ märkisid euroliidu juhid kohtumise järel avaldatud kirjalikus avalduses.

Ühtlasi avaldati solidaarsust Poolale, kes eelmise nädala lõpus tutvustas Poola uut rändestrateegiat, mille üks osa on asüüliõiguse ajutine peatamine.

Eelmisel aastal anti korraldus lahkuda 484 000 isikule, kellel pole EL-i kodakondust, kuid neist naasis koju kõigest 20%. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et komisjon töötab selle näitaja kasvatamise nimel ja esitab peagi selle probleemi lahendamiseks seaduseelnõu, vahendab Reuters.

Mitu valitsusvälist organisatsiooni väidab, et varjupaigataotluste rahuldamata jätmise otsus rikub EL-i põhiõiguste hartat, kuid von der Leyeni sõnul on sel moel Venemaa ja Valgevene hübriidrünnakutele vastamine seadusega kooskõlas.

Riigijuhid arutasid ka tagasisaatmiskeskuste loomist ELi-välistesse riikidesse. Neis keskustes saaksid asüülitaotlusele negatiivse vastuse saanud migrandid oodata koduriiki väljasaatmist eeldusel, et tagasisaatmine on turvaline. Von der Leyeni sõnul käib veel arutelu selle üle, millist kolmandat riiki võiks pidada turvaliseks, kui kaua võib migranti sõlmpunktis hoida ja mida teha, kui kodumaale naasmine pole võimalik.

Praeguseks on Itaalia loonud sellise keskuse Albaaniasse. Sel nädal saadeti sinna esimene grupp Vahemerelt päästetud inimesi.

Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi sõnul oleks aga kiire tagasisaatmise seadus kasulikum.