PPA kaalub kaht lahendust: poideahelikku, mis ankurdub veekogu põhja ja hoiab ära aluste või paatide läbipääsu, ning pontoonidel ujuvat aeda, mis kohaneb veetasemega. Selleks, et hinnata lahenduste sobivust Eesti oludesse, sealhulgas jäätumise ja kiire veevooluga piirkondadesse, on vajalikud esmalt katsetused, kirjutas ERR.

Katsetuste jaoks on eraldatud miljon eurot ja need kestavad kuni kolm aastat, et leida tõhus lahendus kogu idapiirile. Katsetustega alustatakse kohtades, kus piiriületus on kõige lihtsam ja reageerimisaeg kõige lühem. Lisaks loodab PPA hinnata, kas ujuv taristu võib asendada senised navigatsioonipoid, mida Venemaa on varasemalt varastanud.

PPA peadirektori asetäitja Veiko Kommusaar rõhutas ERR-ile, et piiri markeerimine on oluline nii ebaseaduslike piiriületuste kui ka ohutu liiklemise ennetamiseks.

Venemaa poivargused

Tänavu augustis kirjutas Delfi, kuidas Vene piirivalvurid varastasid maikuus Narva jõele laevatee tähistamiseks paigaldatud piiripoid, kuna Venemaa polnud nende asukohtadega nõus.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev rääkis hiljem Delfile, et kuigi piirivalve oli poide teisaldamise ajal sellest teadlik, saadi aru, et tegemist on provokatsiooniga, ja seetõttu otsustati, et poide teisaldamist takistama ei hakata.

Juulis tegi Eesti Venemaale ettepaneku ühiselt laevatee mõõtmiseks, et olukorda lahendada, kuid kuna Venemaa nõudis esmalt piirilepingu kinnitamist, siis kokkuleppele ei jõutud. Jõgi on endiselt osaliselt poideta.

Viimase aasta jooksul on olnud mitmeid katseid ebaseaduslikult piiri ületada. Juunis peeti kinni 4 inimest, kes üle Narva jõe püüdsid ujuda ning hiljem veel ka Lämmijärvel 13 indialast, kes proovisid Eestisse tulla, vahendas ERR.