Varem sama meelt olnud USA president Joe Biden aga on seisukohta muutnud ning tal puuduvad liitumiskutse andmisele fundamentaalsed vastuväited, vahendab le Monde. Ideed kalduvad toetama ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Briti peaminister Keir Starmer. Scholz jäi aga eitava seisukohta juurde ning tõsiseid erimeelsusi liitlaste vahel kohtumine ei lahendanud. Poola peaminister Donald Tusk ja teised suuremad liitlasriigid nelja NATO liidri kohtumisele kutsutud ei olnud.

Kohtumisel ei jõutud üksmeelele ka Venemaa tagala pihta raketilöökide andmise küsimuses. Ühendkuningriik ja Prantsusmaa oleksid nõus lääne rakettide kasutuspiirangud kaotama, ent Saksamaa ja USA on endiselt vastu.

Le Monde vahendab veel, et oktoobris Euroopa pealinnades oma võiduplaani tutvustanud Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi arvates tuleks liitumiskutse anda riigile juba Bideni valitsusajal, enne käesoleva aasta detsembrit. Päris liitumine toimuks alles pärast Vene-Ukraina sõja lõppu.

„Kui USA valimised võidab Kamala Harris, siis on üsnagi võimalik, et Biden hakkab üleminekuperioodi ajal selles suunas liikuma,“ kommenteeris üks Euroopa allikas lehele. „Ent kui võidab Trump, siis kaotab argument oma jõu ja Bideni vähimadki algatused võivad olukorda hoopis halvendada.“ Samal ajal märgitakse artiklis, et NATO-ga liitumiseks on vaja kõigi liitlaste heakskiitu, sealhulgas laienemisse vastumeelselt suhtuvate Ungari ja Türgi oma. Samuti on Ukraina liitumise suhtes eitaval seisukohal Slovakkia praegune valitsus.

Biden ütles reedel, et usub lääneriikide toetuse jätkumisse, kuni Ukraina on saavutanud õiglase ja kestva rahu. Scholz lisas, et Vene president Vladimir Putin on teinud valearvestuse ja ei suuda sõda võita. Samal ajal hoiatas ta, et NATO ei tohi lasta end konflikti segada, et sõjast ei areneks laiemat katastroofi.