Moldova Euroopa Liiduga liitumise referendumi tulemus kõigub noateral

Moldova pühapäevase Euroopa Liiduga (EL) liitumise referendumi tulemus kõigub nagu noateral. Kui loetud on 98,29%, on poolt- ja vastuhääli täpselt pooleks. Kahtlustatakse massilist häälteostmist.

Rahvahääletusel küsiti kodanikelt, kas põhiseadust tuleks muuta nii, et EL-iga liitumine oleks riikliku eesmärgina seadusesse kirjutatud. See looks olukorra, kus tulevastel valitsustel ei oleks enam võimalik EL-iga liikmeks saamise nimel samme astuda.

Praegune tulemus on üllatav, sest arvamusküsitlustes toetas suurem osa vastanutest riigi Euroopa Liiduga lõimumist. Viimastena loetakse hääled välismaalt, mis võib tulemust veel muuta.

Moldova president Maia Sandu teatas pühapäeval tulemust kommenteerides, et tegemist on enneolematu rünnakuga riigi vabadusele ja demokraatiale, süüdistades Venemaa sekkumist. Tema sõnul mõjutasid hääletust kuritegelikud rühmitused koostöös välismaiste vaenulike jõududega.

„Kuritegelikud rühmitused, mis töötavad koos meie rahvuslike huvide suhtes vaenulike välisjõududega, on rünnanud meie riiki kümnete miljonite eurode, valede ja propagandaga, kasutanud kõige häbiväärsemaid vahendeid, et hoida meie kodanikke ja meie rahvast ebakindluse ja ebastabiilsuse lõksus,“ ütles Sandu pressikonverentsil. „Meil on selgeid tõendeid selle kohta, et nende kuritegelike rühmituste eesmärk oli osta 300 000 häält – see oli enneolematu pettus. Nende eesmärk oli õõnestada demokraatlikku protsessi. Nende eesmärk oli levitada ühiskonnas hirmu ja paanikat.“

Moldova ametivõimud kahtlustavad, et kuni veerand valijatest oli vene rahaga mõjutatud, vahendab BBC. Sandu sõnul on tema valitsusel selged tõendid, et osteti umbes 300 000 häält.

Moldova taotles Euroopa Liiduga liitumist 2022. aasta märtsis, vahetult pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, ja ühinemisläbirääkimised algasid eelmise aasta juunis. Referendumi eelsetes arvamusküsitlustes oli enamik vastanutest ELi liikmelisuse poolt.

Presidendivalimised lähevad teise vooru

Rahvahääletus langes kokku presidendivalimistega, mis on nüüd jõudmas teise vooru. Esialgsete tulemuste kohaselt sai Sandu presidendivalimiste esimeses voorus 40,9% häältest. Järgmise kuu teises voorus peaks talle vastu astuma venemeelne Aleksandr Stoianoglo, kes sai 27% häältest.

Sandu võitis valimiste esimese vooru, kuid oodatust nõrgema tulemusega, seega ootab teda nüüd ees raske teine voor novembri alguses, kus tema vastased tõenäoliselt ühinevad tema vastu.

Üks Sandu nõunikest kommenteeris: „Näib, et mida iganes nad plaanisid, see võis toimida,“ viidates sellega samuti Venemaaga seotud häälte ostmisele.

Valimisaktiivsus oli üle 51%.