USA presidendivalimisteni 5. novembril on aega täpselt kaks nädalat, favoriiti ei ole ning kindel on ainult üks: kõik sõltub taas ainult sellest, kummal parteil õnnestub neis oma valijad paremini esile tuua. Rahvas on jagunenud kaheks pooluseks, enamik inimesi on otsuse ammu teinud ning osariike, kus tulemus pole ette teada, on kokku vaid seitse. Seetõttu veedavad ekspresident Donald Trump ja asepresident Kamala Harris kampaania lõpu just nendes paikades. Valimissüsteemi eripärade tõttu võib juhtuda, et tulemuse otsustab paarkümmend tuhat valijat ühesainsas osariigis.

Demokraatide üleriigiline toetus on üldjuhul suurem, ent tulemus sellest ei sõltu. Nagu nimigi ütleb, on Ühendriigid osariikide liit ja ka valimised on delegeeritud osariikide tasemele. Neist igaüks saadab pealinna valimiskogusse kindla arvu valijamehi koos kodanikelt saadud mandaadiga. Suurtel osariikidel on valijamehi rohkem, kuid süsteem soosib ikkagi väiksemaid osariike. Rahvaarvu peale jagatuna esindab pisikese ja ultrakonservatiivse Põhja-Dakota delegaat valimiskogus kõigest veerandit miljonit elanikku. Suure ja ultraliberaalse California puhul aga on iga delegaadi taga enam kui seitse miljonit elanikku.