Saksa meedia: Venemaa kasutab teadustööd ettekäändena NATO taristu tundmaõppimiseks

Mitu Saksa meediaväljaannet avaldas teisipäeval ühisuurimise tulemused, mis kajastab Vene luuretegevust Läänemerel ja Põhjamerel.

Rahvusvaheline ühisprojekt kannab nime „Vene spioonilaevad“. Saksamaa poolel osalesid selles telejaamad NDR ja WDR ning ajaleht Süddeutsche Zeitung. Uurimiseks analüüsiti muu hulgas laevade saadetud morsesignaale ning satelliitpilte.

Uurimine näitas, et Venemaa kogub süstemaatiliselt infot meres asuvate gaasitorude, andmekaablite, tuulefarmide ja sõjalise taristu kohta. Selleks kasutatakse hüdroakustiliste seadmete ja radaritega varustatud laevu, mis tegelevad ametlikult mereuuringutega. Tegelikkuses allub enamik sellist laevadest aga Vene kaitseministeeriumile või mereväele.

Ajakirjanike andmeil on alates Vene-Ukraina sõja algusest sellise tööga tegelenud vähemalt 72 laeva, mis on teinud kokku üle 400 reisi.

Kahtlustest on teadlik ka Saksa politsei, kelle võimalused kahtlaste laevade peatamiseks on aga piiratud. Näiteks tuuakse uurimislaev „Jevgeni Gorigledžan“, mis sattus uurimisorganite tähelepanu alla 2023. oktoorbris pärast responderite väljalülitamist Põhjamerel asuva tuulefarmi läheduses.

Saksa võimud palusid laeval lahkuda, mille järel sõitis see edasi Taani poole ja hakkas vaatlema NATO allveelaevade sukeldumispiirkonda. Kui võimud uurisid, millega meeskond tegeleb, vastati laevalt, et seal oodatakse parema ilma saabumist. Alates 2023. aastast on Saksa föderaalpolitsei eskortinud Vene laevu 102 korral ja merevägi viiel korral, lisavad uurimuse autorid.