Stefantšuk tänas täiskogu ees peetud kõnes Eestit toetuse ja abi eest, mida Eesti on Ukrainale pea kolme aasta jooksul osutanud. „Esiteks sooviksin tänada teid selle eest, et olete alati olnud meie kõrval,“ ütles ta.

Tema sõnul oli Eesti nende väheste seas, kes andsid Ukrainale isegi enne täiemahulise sissetungi algust esimesi relvi. „Teie antud Javelinid peatasid 2022. aasta talvel vaenlase Tšernihivi ja Kiievi lähistel. Otsus anda meile kõik Eestil olemas olevad haubitsad tugevdas meie kaitset idas ja lõunas. Teie õhutõrjesüsteemid Mistral tegid Ukraina taeva ohutumaks, aitasid päästa paljude ukrainlaste elusid,“ rääkis ta ning lisas, et sanktsioonid pidurdasid Putini sõjamasinat ja Eesti hindamatu humanitaarabi võimaldas hävitatud linnades elavatel inimestel üle elada külmad ilmad. „Kümned tuhanded naised, lapsed ja eakad Ukrainast leidsid ajutise varjupaiga, töö ja hariduse Eestis. Selliseid asju ei unustata, need jäävad igaveseks meelde.“

Stefantšuk tänas riigikogu Ukraina toetuseks vastu võetud üheksa avalduse ning selle eest, et maailmal ei lasta Ukraina vastu algatatud sõda ära unustada. „Ma tänan, et räägite sellest nii valjusti, et olete selles võitluses koos meiega, et veenate partnereid ja neid, kes ikka veel kõhklevad,“ ütles ta.

Ukraina parlamendi esimehe sõnul vajab Ukraina kiireid, otsustavaid ja tõhusaid otsuseid: sõjalise toetuse suurendamist ja õhutõrjesüsteeme, mis võimaldaks lõpuks ometi sulgeda taeva Ukraina kohal ja kaitsta oma inimesi. „Me palume teie abi, et võetaks maha kõik Ukrainale kehtestatud piirangud seoses kauglaskesüsteemide kasutamisega selleks, et hävitada Venemaa Föderatsiooni territooriumil asuvaid sõjaväelisi objekte ja sihtmärke, mis on võtmetähtsusega agressiooni teostamisel,“ sõnas ta.

„Meil on vaja hävituslennukeid ja vastavat väljaõpet meie pilootidele. Ukraina energeetikasektor vajab toetamist. Me palume teie edaspidistki eeskõnelemist nimetatud küsimuste arutamisel partneritega. Me oleme kindlal meelel selles, et see sõda peab lõppema meie võiduga, et saaksime rahus edasi elada.“

Samuti palus Stefantšuk toetada ja aidata ellu viia Ukraina võiduplaani, mida president Volodõmõr Zelenskõi eelmisel nädalal esitles. Viiepunktilise võiduplaani esimene punkt hõlmab kiiret kutset Ukrainale NATOga liitumiseks, teine punkt keskendub Ukraina kaitsevõime tugevdamisele, kolmas puudutab agressori heidutamist, neljas strateegilist majanduslikku potentsiaali ning viies punkt on mõeldud elluviimiseks peale sõda. „Meie armeel on reaalne kaasaegse sõjapidamise kogemus, nad oskavad kasutada lääne relvastust ja on valmis tõhusaks koostööks NATO partneritega,“ kinnitas ta.

Stefantšuk tõi oma kõnes esile ka Eesti võime olla eestvedaja ja juht ning märkis, et Eesti eestvedamist on vaja, et tugevdada Ukraina kaitsevõimet. Samuti nimetas ta oluliseks eestvedamist julgeolekugarantiide andmisel ning ütles, et Eesti eestvedamiseta pole võimalik ette kujutada ka Ukraina ülesehitamist.

Stefantšuk rõhutas parlamendi ees, et me ei saa muuta geograafiat. „Kuid olen veendunud, et te nõustute, et koos me saame tulevikus ajalugu muuta. Me võime teha nii, et mitte kunagi enam ei Ukraina ega Eesti ega mis tahes muu demokraatlik riik ei jääks sellises võitluses üksi,“ lausus ta. „Meie soontes voolab vabadus ja vankumatu pürgimine vabaduse poole. Just selle tõttu peame hoidma kokku võitluses türannia vastu, mis tungib meie vabaduse, demokraatia ja euroopalike väärtuste kallale. Ja me kindlasti võidame! Üheskoos me võidame!“ lõpetas ta.