Eelmise nädala seisuga oleks Vene riigivarade tagatisega antud 50 miljardi suurune laen pidanud tulema peamiselt EL-i maksumaksja taskust, kuna USA seadis skeemis osalemise tingimuseks Euroopa sanktsioonitähtaegade pikendamise. Ungari vastuseisu tõttu ei olnud see võimalik. Seega oleks EL pidanud plaanitud 20 miljardi dollari asemel välja käima 35 miljardit, USA ainult viis miljardit ning Kanada, Ühendkuningriik ja Jaapan kokku veel 10 miljardit dollarit.

Nädalavahetusel teatas Briti leht Financial Times, et USA ei kõhkle enam ja on valmis maksma välja kogu lubatud 20 miljardi dollari suuruse osa. EL-i osaks jääb samuti 20 miljardit ning kolm ülejäänud riiki katavad ülejäänud 10 miljardit. Tagatiseks on endiselt EL-i ja USA külmutatud Venemaa riigivaradelt kogunevad dividendid.

Ametlikku otsust laenu täpsema struktuuri kohta alles oodatakse. Europarlament kinnitas teisipäeval igaks juhuks heaks õigusakti, mille alusel võib EL-i eelarvest anda laenu jaoks kuni 35 miljardit eurot, ehkki USA eeltingimuse tagasivõtmisel saab piirduda väiksema summa ehk eelmainitud 20 miljardi dollariga (18,47 miljardi euroga). Poolt hääletas 518 ja vastu 56 eurosaadikut, erapooletuid oli 61.

Laen plaanitakse välja maksta 2025. aasta lõpuks, tingimusel et Ukraina tagab demokraatia toimimise, austab jätkuvalt inimõigusi ja täidab vastastikuse mõistmise memorandumi nõudeid. Lisaks peab riik rakendama Ukraina rahastu haldus- ja kontrollisüsteeme ning järgima pettuste ärahoidmise tingimusi. Kiiev võib kasutada laenuraha omal äranägemisel.

Briti valitsus kinnitas teisipäeval, et nende panuse suurus on 2,26 miljardit naela ehk ligi 3 miljardit dollarit ja seda osa on Ukraina lubanud kasutada eranditult relvastuse ostmiseks. Osa G7 laenust läheb ka Ukraina taristu taastamiseks.

Teisipäeval teatas Jaapani leht Nikkei, et Vene varad jäävad külmutatuks pikemaks ajaks ja see ei olene ainult sõja lõpetamisest, vaid ka Ukrainale reparatsioonide maksmisest. „Kinnitame taas, et Venemaa ei saa oma suveräänseid varasid kasutada seni, kuni ta lõpetab oma agressiooni ja maksab kinni Ukrainale tekitatud kahjud,“ on Nikkei teatel kirjas G7 liidrite ühisavalduse mustandis.

Pühapäeval kohtusid Napolis G7 riikide kaitseministrid, kes lubasid Ukraina toetamist vankumatult jätkata. Samuti avaldasid riigid toetust Ukraina „pöördumatule“ otsusele liituda EL-i ja NATO-ga. G7 riikide rühma kuuluvad USA, Ühendkuningriik, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja Kanada.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid