Sel nädalal külastab Eestit NATO peasekretär Rutte, kes kohtub nii president Alar Karise, peaminister Kristen Michali kui välisminister Margus Tsahknaga, et arutada koostööd alliansi kaitsevõime tugevdamisel.

Esmalt toimus kohtumine president Karisega, kellega arutati alliansi kaitsehoiaku tugevdamist ning Ukraina tulevikku NATO-s. President rõhutas NATO heidutuse ja kaitseplaanide olulisust. „Meil on head NATO kaitseplaanid olemas, kuid nüüd on ülioluline, et kõik liitlased täidaksid need vajalikus mahus vägede, võimete ja varudega,“ ütles Karis. „Alles siis saame rääkida alliansi kaitsehoiaku tegelikust tugevdamisest, ja seeläbi tegelikust heidutusest.“

Riigipea lisas, et kaitseks on vaja rohkem ressursse ja on selge, et praegune NATO liitlaste kaitsekulutuste eesmärk ei ole enam piisav. „Me peaksime seadma kõrgema kaitsekulutuste sihi, näiteks 2,5 protsenti,“ ütles ta. Eesti on selleks valmis – 2024. aastal on Eesti kaitsekulutused 3,4 protsenti SKP-st.

Seejärel kohtus Rutte peaminister Michaliga, kellega anti ühine lühike pressikonverents. Mõlemad kinnitasid, et kaitsekulutuste suurendamine peab olema prioriteet. Peaminister ütles, et Ukrainaga seotud küsimusi arutatakse põhjalikumalt pressikonverentsile järgneval õhtusöögil.

Nädala algul teatas Rutte, et Põhja-Korea vägede osalemine Ukraina sõjas oleks oluline eskalatsioon. Pressikonverentsil paluti tal kinnitada, kas Põhja-Korea sõdurid võitlevad Ukrainas. Rutte ütles, et selle kohta ei ole praegu ametlikku kinnitust.

Homme varahommikul kohtub Rutte välisminister Tsahnkaga, pärast mida külastab ta Tapa sõjaväelinnakut.

Mark Ruttest sai ametlikult NATO peasekretär tänavu 1. oktoobril, kui lõppes tema eelkäija Jens Stoltenbergi 10 aastat kestnud ametiaeg.

Eestit hakkab kaitsma Ühendkuningriigi brigaad

Möödunud nädalal allkirjastasid Eesti ja Suurbritannia kahepoolse kaitsekoostöö teekaardi, millega pannakse paika kahe riigi ühistegevus NATO idatiiva lävekaitse tugevdamiseks Eestis.

Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul lähtub teekaart uutest NATO kaitseplaanidest. „Selle üks põhilisi punkte on pikaajaline kokkuleppe, et Ühendkuningriik määrab Eestis tugevduseks 4. brigaadi, mida hoitakse ja arendatakse Ühendkuningriigis kõrges valmiduses Eesti tugevdamiseks kriisi või konflikti korral.“

„Globaalsete ohtude suurenedes pole Ühendkuningriigi vankumatu pühendumus NATO-le kunagi olulisem olnud. Suurendame oma toetust Eestile, tuhanded sõdurid on valmis kiiresti Venemaa piirile suunduma,“ kommenteeris Suurbritannia kaitseminister John Healey.

Eesti ja Ühendkuningriik jätkavad koostööd kavandamaks brigaadi varustuse eelpaigutamist Eestisse. Brüsselis toimunud NATO kaitseministrite kohtumise veerel sõlmitud kokkuleppe alusel suunab Ühendkuningriik Eestisse uusimat ja kaasaegseimat lahinguvarustust, nagu näiteks liikursuurtükke Archer, soomustransportööre Boxer ja Ajax, ning Challenger 3 tanke.

Brigaadi arendustegevus hõlmab ka regulaarseid õppusi, millega harjutatakse brigaadi siirmist Eestisse. Järgmine selline on näiteks 2025. aasta suurõppus Siil, kus tuleb harjutamisele Eestisse määratud tugevdusbrigaad üleviimine.

Lisaks tugevdusbrigaadile on alaliselt Eestis Ühendkuningriigi soomustatud lahingugrupp, mis on 2017. aastast olnud ja jääb Eesti kaitseväe 1. jalaväebrigaadi koosseisu. Ühtlasi toetab Ühendkuningriik Eesti diviisi ja selle peakorteri arendamist lisaks staabiohvitseridele ka diviisi ülema asetäitjaga, mille täidab Ühendkuningriigi brigaadikindral, ning nõustab Eesti kaitseväe pikamaa kaudtule võimekuse arendamist.

Kaitseministeeriumi sõnul tagab Eesti omalt poolt liitlaste vastuvõtuks parimad võimalikud tingimused ja taristu, sealhulgas võimalused õppuste läbiviimiseks ja logistilise toe. Teekaart sisaldab ka kokkuleppeid koostööks ühishangete vallas ja kaitsetööstuse arendamise võimaluste osas.