Kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof (SDE) ütles, et arutelu oli ajendatud kollektiivsest pöördumisest, millega sooviti juhtida tähelepanu usundialase hariduse probleemile. „Koolid saavad usundiõpetust anda valikainena, ent pöördujate hinnangul võiks seda õppida kõik õpilased, et usundialane kirjaoskus ühiskonnas paraneks. Kultuurikomisjon otsustas ettepanekut – lisada usundiõpetus kõikide koolide õppekavva – arutada avalikul istungil.“

Pöördumises pannakse ette, et õppekavu võiks muuta nii, et usundiõpetust õpetataks igas kooliastmes ühe kursuse mahus, et tagada tasakaalustatud religioonialase hariduse omandamine. Pöördujad osutavad, et usundiõpetus lähtub õpilase usuvabadusest ega sea eesmärgiks õpilase mõjutamist ühe või teise usundi tõekspidamisi või rituaale omaks võtma.

Haridus- ja teadusministeeriumi esindaja Mare Oja sõnul on usundiõpetuse õppekavasse toomiseks mitmeid võimalusi, kuid kiireid lahendusi siin ei ole. Variant on jätta usundiõpetus sisse valikainena, luua õppeainetest tugevam lõiming ja kaasata usundiõpetust eri ainetesse ning kutsuda külalisõpetajaid või lõimitud õpe aineõppe raames.

Keeruline õppekavasse tuua

Küsimuste voorus tõdes Margit Sutrop (Reformierakond), et mõistab usundiõpetuse vajalikkust, kuid ei näe, et seda oleks võimalik praegu õppekavasse sisse tuua. Tema sõnul saaks olema õppekava kokkuleppimine ja kontseptsioonide mõtestamine keeruline. „Kui me lisame juurde aineid, siis inimestena nad on surnud, nende vaimne tervis ei pea vastu niimoodi,“ ütles ta ka lisas, et õppekava muudatust ei saa nii lihtsalt teha nii, kuna tegemist on väga laia muudatusega.

Signe Kivi (Reformierakond) pooldas usundiõpetuse sidumist olemasolevatesse ainetesse ning ka õpetajate täiendkoolitamist, et nad oleksid usundite teemal haritud ja professionaalsed.

Helle-Moonika Helme (EKRE) oli nõus usundiõpetuse õppekavasse toomisega, ta võrdles seda matemaatikaõpetaja ametiga, kus läheb sama palju tarkust vaja, kuid lihtsalt valdkond on teine. Ta arvas, et kui usundit õpetada, siis kooli programmis võiks see leida oma koha. „Poliitilist otsust selles osas ei ole raske teha,“ ütles ta. Riigi ressursside osas ütles ta, et probleemi ei tohiks tekkida, sest ressursse saab alati ümber jagada.

Tallinna 32. keskkooli esindaja Ulla Herkel tõstatas üles teema, et õpilaste koolipäevad on niigi pikad, mistõttu tuleks usundiõpetuse juurde toomist õppekavasse kaaluda väga põhjalikult ja aru saada selgelt, mis on sellega kaasnevad lisandväärtused. Praeguse põhjal ta ei näe, et saaks eraldi usundiõpetust õppekavasse tuua.

Kadri Tali (E200) leidis samuti, et usundiõpetus on vajalik, aga tõdes, et Eesti haridussüsteem on keeruline muudatuse tegemiseks, kuid sealjuures ta kohe lisas ka, et ilmselt õigusega, kuna Eestist tulevad targad ja andekad inimesed.

Võrdlus riigikaitsega

Piiskop Marko Tiitus tõi võrdluse usundiõpetuse osas riigikaitsega, mis tema nähes on sarnane usundiõpetusega ja muudetud nüüd ka kohustuslikuks, kuid usundiõpetus mitte. Tiituse soovitus on vähendada valikkursuste mahtu koolides ning suurendada kohustuslike kursuste mahtu ja lisada sinna usundiõpetus.

Tõnis Lukase (Reformierakond) sõnul on HTM-i esindaja jutt õigustatud ja nentis temagi, et õppekava muutmine toob laiema arutelu ning igat otsust tuleb laiemalt põhjendada. Küll aga lisas ta, et otsust on võimalik tõepoolest teha. „Kui algas Ukraina sõda, siis see andis võimaluse teha riigikaitse kohustuslikuks,“ tõi ta näite ja lisas, et kui usundiõpetus muutub kohustuslikuks, siis nõuab see poliitilist otsust ja selle väga selget põhjendamist, et ei tekiks pahameelt paljudes muudes valdkondades. „See on tehtav, aga mitte lihtsalt.“

Kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof toetas aga samuti usundiõpetuse õppekavasse sisseviimist ühel või teisel moel, kuid ta sõnas, et komisjon jääb veel seda pikemalt arutama.

Istungil tutvustasid kollektiivset pöördumist peapiiskop Urmas Viilma ja piiskop Marko Tiitus, õppe korraldusest Euroopas rääkis Tartu Ülikooli religioonipedagoogika kaasprofessor Olga Schihalejev, oma kogemust usundiõpetuse õppimisest koolis jagas Tartu Ülikooli teoloogia nooremteadur Rahel Toomik, usundiõpetaja vaatenurgast kõneles Tartu Ülikooli praktilise usuteaduse õppetooli humanitaarainete didaktika nooremteadur Pille-Riin Makilla, erinevate ainete lõimingust rääkis Tallinna 32. keskkooli ajaloo ja usundiõpetuse õpetaja Ulla Herkel ning Tallinna Ülikooli vanemteadur, folklorist ja kultuuriloolane Marju Kõivupuu selgitas, kuidas aitab usundiõpetus mõista ja suhelda inimestega, kes on pärit religioossetest ühiskondadest.

Samuti osalesid istungil Haridus- ja Teadusministeeriumi õigus- ja personalipoliitika osakonna juhataja Raina Loom ja üldhariduse õppekava- ja vara valdkonna nõunik Mare Oja, kes tutvustavad õigusakte ning usundiõpetuse positsiooni õppekavades.