Kolmapäevasel riigikogu istungil anti üle rahandusminister Jürgen Ligi umbusaldusavaldus

Tänasel riigikogu täiskogu istungil anti menetlusse Keskerakonna algatatud ja 29 rahvasaadiku allkirjastatud umbusaldusavaldus rahandusminister Jürgen Ligile.

Allakirjutanud leiavad, et Ligi alavääristas oma väljaütlemistega riigikogu kui institutsiooni ja kahjustas parlamendiliikmete mainet tervikuna.

Umbusaldusavalduses seisab, et Ligi oli riigieelarve esimesel lugemisel sisulistele küsimustele vastates raskustes, mis näitab tema ebakompetentsust, mida ta kompenseeris üldsõnalisuse ja solvangutega. Lisaks on kirjas, et Ligi ei oma riigirahandusest täit ülevaadet ning on seega oma ametis ebapädev.

Umbusaldajate hinnangul ületas Ligi riigieelarve esimesel lugemisel hea maitse piiri, kui alandas korduvalt erinevate erakondade naispoliitikuid, pidades nende küsimusi riigieelarve kohta tänitamiseks ja nimetades saadikuid valevorstideks. Tegemist ei ole millegi muu kui soolise diskrimineerimisega ning üleolev käitumine vähendab rahva usaldust nii riigikogu, valitsuse kui ka poliitikute vastu üldiselt.

Umbusaldusavaldus täismahus:

Eesti Vabariigi rahandusminister Jürgen Ligi on kaotanud usalduse ministrina järgmistel põhjustel.

Jürgen Ligi alavääristas oma väljaütlemistega riigikogu kui institutsiooni ja kahjustas parlamendiliikmete mainet tervikuna. Lause „See poliitiline suva, mis seal domineerib, tegelikult ei võimalda riigi rahandust juhtida“ solvab ühemõtteliselt kõiki 101 riigikogu liiget. Poliitilist debatti tuleb pidada lugupidavalt ja ka kriitilistele küsimustele vastates tuleb kolleegidesse austavalt suhtuda.

Jürgen Ligi oh riigieelarve esimesel lugemisel sisulistele küsimustele vastates raskustes, mis näitab tema ebakompetentsust, mida ta kompenseeris üldsõnalisuse ja solvangutega. Jürgen Ligi ei oma riigirahandusest täit ülevaadet ning on seega oma ametis ebapädev.

Jürgen Ligi peab kriitikat riigieelarve läbipaistmatuse osas tühikargamiseks. See läheb vastuollu õiguskantsler Ülle Madise, riigikontrolör Janar Holmi ja paljude valdkonna asjatundjate seisukohaga, et tegevuspõhine riigieelarve on üldsõnaline ja sealt pole võimalik täpselt aru saada, millele maksumaksja raha kulub. Riigieelarve peab olema läbipaistev, kuid tänasel koalitsioonil puudub tahe seda teha.

Jürgen Ligi ütles, et riigikogu roll riigieelarve menetluses peaks vähenema - selle lausega rahandusminister väljendas selgelt oma suhtumist parlamenti. See väljaütlemine on vastuolus põhiseadusega — Eesti Vabariigis kehtib võimude lahususe printsiip, mille kohaselt on riigikogu valitsuse tooandja. Parlamendisaadikud on erinevalt valitsuse liikmetest valitud rahva poolt ja neil on õigus teada, milleks maksumaksja raha kulutatakse.

Jürgen Ligi alandas riigieelarve esimesel lugemisel korduvalt erinevate erakondade naispoliitikuid, pidades nende küsimusi riigieelarve kohta tänitamiseks ja nimetades saadikuid valevorstideks. Tegemist ei ole millegi muu kui soolise diskrimineerimisega. Üleolev käitumine vähendab rahva usaldust nii riigikogu, vabariigi valitsuse kui ka poliitikute vastu üldiselt. Jürgen Ligi ründas ajakirjandust, kes kajastas riigieelarve kui riigirahanduse tähtsaima dokumendi menetlust, tuues esile opositsiooni kriitika. On kahetsusväärne, et rahandusminister üritab vaba ja sõltumatut ajakirjandust vaigistada. Ajakirjandus on neljas võim, kellel on poliitiliste protsesside kajastamisel oluline roll ning Eesti riik ei peaks kindlasti langema tagasi aega, kus meedia oh riikliku kontrolli all.

Ligi juhtimisel koostatud eelarve on üles ehitatud juba mitu aastat esitatud ülioptimistlikele ja ekslikele eeldustele, et majandus tõuseb ja maksutõusudest loodetud lisaraha laekub täiel määral. Nagu me näeme, on tegelikkus risti vastupidine. Maksutõusud kahjustavad Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja inimeste ostujõudu ning 2025. aasta eelarve suurendab majanduslangust veelgi.

Rahandusminister peab võtma vastutuse oma ebasündsate väljaütlemiste ja riigieelarve koostamisel aset leidnud juhtimisvigade eest. Seni on minister lugupidava poliitilise debati ja vastutuse võtmise asemel esitanud üksnes õigustusi ning solvanguid. Minister peab pakkuma probleemidele toimivaid lahendusi. ent ta on osutunud takistuseks nende leidmisel.

Ülaltoodut arvestades puudub meil usk, et minister suudaks ja tahaks täita ametiga kaasnevaid kohustusi ning antud lubadusi. Seetõttu avaldavad Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsiooni ning Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid erakonda kuuluvad saadikud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punkti 13 ning riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 133 alusel rahandusminister Jürgen Ligile umbusaldust.