Siseminister Lauri Läänemets tutvustas riigikogu ees uut eelnõu, millega keelatakse usuliste ühenduste sidemed sõda toetavate organisatsioonidega
(152)Täna kell 14 algas riigikogu täisistung, kus on päevakorras ka siseministri Lauri Läänemetsa poliitiline avaldus sisejulgeoleku teemal. Avaldus on muu hulgas seotud MPEÕK tegevusega Eestis.
Siseminister ütles oma avalduses, et teeb valitsusele ettepaneku täiendata kirikute ja koguduste seadust, et välistada Eestis tegutseval usuühendusel suhted mistahes välismaa organisatsiooniga, mis kujutab ohtu avalikule või põhiseaduslikule korrale Eestis, toetab sõjalist agressiooni või kutsub üles sõjale, kutsub üles terrorismile või mis tahes viisil vägivaldsele käitumisele.
Läänemets rääkis riigikogu ees, et kui Eestis lähtutakse õigusriigi põhimõtetest, siis idapiiri taga kasutatakse kirikut ja usku, et pöörata inimesi oma naabrite vastu, õigustades sõda ja sõjakurjategusid.
„Kiriku kõrgeim usujuht ässitab usklikke elama vanapaganate kombel, sisendades neisse teadmist, et vaen ja sõda naaberrahvaste vastu on õigustatav, et teised rahvad on lihtsalt alamrass, kelle saatus peaks olema selle räpase impeeriumi rüppe kuulumine. Sakramentaalset ja jumala sõna rüvetades kuulutatakse püha sõda kogu läänemaailmale ning kõige inimliku – õige ja õiglase – vastu,“ ütles minister.
Läänemets kirjeldas, et Moskva Patriarhaat on läbi aastate käsitlenud Venemaa naaberrahvaid impeeriumi alamate ja vähem väärt rahvustena. Ta ütles, et praegune patriarhaat on lihtsalt üks relv Venemaa mõjutustegevuse arsenalis.
„Selles kontekstis oma geograafilist asukohta, ajaloolist kogemust ning praegust reaalsust arvestades ei saa ka Eesti riik leppida sellega, et oma kuuluvuse tõttu Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku alla on kümned kogudused ning seeläbi kümned tuhanded õigeusklikud sunnitud praeguses olukorras tunnistama oma kõrgema usujuhina endist KGB agenti, kes oma sõnadega külvab vaenu ja põlastust nii Venemaa naaberrahvaste kui ka nende iseseisvate riikide suhtes.“
Läänemets tõi välja, et selle aasta veebruaris tegi Eesti Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu kirikule ettepaneku lõpetada oma alluvuslikud suhted Moskva Patriarhaadiga, mis oli varem riigikogu poolt kuulutatud terroristlikku sõda toetavaks organisatsiooniks. Selle aasta augustis võttis MPEÕK vastu uue põhikirja, millega eemaldas oma nimest viite Moskva patriarhaadile.
Nõuded tulevad nii usulistele ühendustele kui selle liikmetele
Uue eelnõu kohaselt ei saa kirik, kogudus, koguduste liit ja klooster ei või juhinduda oma tegevuses välisriigi isikust, institutsioonist või ühendusest ega olla põhikirjaliselt, usutunnistuselt või õpetuslikult temaga seotud, kui see isik, institutsioon või ühendus kujutab ohtu Eesti avalikule või põhiseaduslikule korrale, toetab sõjalist agressiooni või kutsub üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu kasutamisele või vägivallale või on oma tegevuses vastuolus rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega.
Sellisele isikule, institutsioonile või ühendusele ei või põhikirjas anda ka õigust põhikirja ja selles nimetatud andmetega seotud otsuse tegemiseks või selles osalemiseks.
Seaduseelnõu järgi ei saa juhatuse liige olla isik, kelle tegevus on olnud suunatud või on suunatud või on põhjendatud alus arvata, et see on olnud või on suunatud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu või kelle tegevus võib kujutada ohtu avalikule või põhiseaduslikule korrale Eestis. Samuti ei tohi juhatuse liige olla isik, kellele on keeldutud viisa või elamisloa andmisest või pikendamisest või see on kehtetuks tunnistatud või viisa tühistatud alusel, et isik kujutab või võib kujutada ohtu riigi julgeolekule.
Eelnõus on täiendatud ka registripidaja kohustusi ning täpsustatud usulise ühenduse nimega seonduvat. Eelnõu kohaselt lisatakse senistele nõuetele, et nimi peab selgelt erinema juba registreeritud ühenduste nimedest ega tohi olla eksitav tegevuse eesmärgi, ulatuse ega õigusliku vormi osas, ka nõue, et nimi ei või näida teisi usulisi ühendusi nende tahet omamata usutunnistusekohaselt ühendavana. Samuti võimaldab eelnõu ka usuliste tiitlite õigustamata kasutamise probleemide lahendamist.
Eelnõu kohta oodatakse ministeeriumide, Eesti Kirikute Nõukogu ja teiste asjassepuutuvate ühenduste seisukohti ja arvamusi kuni 13. novembrini.
