NASA suurim rivaal Kuu vallutamises pole enam Hiina, vaid SpaceX

Tegu oli rabava sündmusega. Hinnaline ja õrn kosmoselaev langes taevast sellise täpsusega, et sattus täpselt kahe hiiglasliku haarme vahele, mis teda all ootasid. Kui soovite tõendit, et USA suudab kosmoses teha tegusid, mis teistele rahvastele kättesaamatuks jäävad, pole sellest paremat näidet kui 13. oktoobril toimunud SpaceX-i kosmoselaeva Starship viies proovilend.

Võrreldes USA kosmoserännakute algusajaga on palju muutunud. Kui toonane president John F. Kennedy teatas 1961. aasta mais kongressile, et tema eesmärk on viia inimene aastakümne lõpuks Kuule, tundus, et USA jääb Nõukogude Liidule selgelt alla. Esimene USA astronaut jõudis orbiidile alles järgmisel aastal.

Ent Kennedy nõunikud teadsid, et Kuule minekuks on vaja teistsugust tehnoloogiat kui orbiidile jõudmiseks. Nõukogude Liit oli edukas esimesel alal, kuid Kuule jõudmiseks oli sellest vähe kasu. Kokkuvõttes jõudsid ameeriklased sinna siiski esimesena, arendades märkimisväärse kiirusega välja võimsa kanderaketi Saturn V ja selle külge paigutatud kosmoselaeva Apollo.