Isamaa tegi ettepaneku kutsuda Vene kodanike valimisõiguse asjus kokku parlamendi vanematekogu
(127)Riigikogu Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder kutsub riigikogu esimeest Lauri Hussarit üles kokku kutsuma parlamendi vanematekogu, et leppida kokku järgmised sammud agressorriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute hääleõiguse küsimuses.
Reede hommikul ERRis ilmunud uudis, et Lauri Läänemets on valmis piirama agressorriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute hääleõigust Eesti kohalike omavalitsuste volikogude valimistel, märgib pööret sotsiaaldemokraatide senises eitavas seisukohas. Varem on sotsiaaldemokraadid välistanud hääleõiguse äravõtmise seadusemuudatusega ja öelnud, et see vajab kindlasti põhiseaduse muutmist, milleks nad valmis pole olnud. Praegune kannapööre erakonna seisukohas annab lootust, et nad on valmis sel teemal kaasa mõtlema.
„Varasemad arutelud parlamendis esindatud erakondade vahel on takerdunud just praegust valitsuskoalitsiooni arvestades selle taha, et sotsiaaldemokraadid välistasid teemaga edasi liikumise kategooriliselt ja seetõttu ei näidanud ka reformierakondlased indu lahenduse leidmisel. Nüüdne Lauri Läänemetsa sõnum, et nad on valmis arutama agressorriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute hääleõiguse piiramist, muudab senist olukorda,“ sõnas Helir-Valdor Seeder.
Sotside kannapöörde tõttu teeb Isamaa riigikogu esimehele ettepaneku kutsuda viivitamata kokku vanematekogu, et parlamendi juhatus ja fraktsioonide esindajad saaksid üheskoos arutada, kuidas agressorriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute hääleõiguse kaotamisega Eesti kohalikel valimistel edasi liikuda.
„Me oleme valmis suhtuma sotside sammu heausklikult, et neil on reaalne tahe teemaga edasi liikuda ja mitte protsessi vett segades pidurdada. Siiski tuleb silmas pidada, et kõige kindlam ja vettpidavam lahendus hääleõiguse küsimusele on põhiseaduse muutmine. Meie hinnangul oleks mõistlik esimesel võimalusel korraldada 28 riigikogu liikme algatatud põhiseaduse muutmise eelnõu esimene lugemine, sest põhiseaduse järgi peab esimest ja teist lugemist lahutama vähemalt kolm kuud, mille jooksul suudaksime leida konsensuse teksti täpses sõnastuses,“ lisas Seeder.