Parempoolsed: Läänemetsa mõttepolitsei kahjustab õigusriiki

„Valitsuse liikmeks ei sobi inimene, kes ei austa demokraatliku õigusriigi põhimõtteid, soovides asendada seaduslikke protsesse mõttepolitsei meelsuskontrolliga,“ leiavad Parempoolsed.

Parempoolsed seisavad vastu sotside juhi ja siseministri Lauri Läänemetsa kavale panna jõuametkonnad Vene Föderatsiooni kodanike valimisõiguse üle otsustama.

„Demokraatlikus riigis korraldavad inimeste elu parlamendis heaks kiidetud seadused, mitte jõuametkondade otsused,“ rõhutas Parempoolsete juht Lavly Perling. Tema sõnul on Lauri Läänemetsa plaan, mille kohaselt otsustaks Vene kodanike valimisõiguse üle jõuametid, Eesti Vabariigile olemuslikult ohtlik, sest see ei lahenda mitte ühtegi probleemi ja on ilmselges vastuolus õigusriigi põhimõtetega. Perling lisas, et ohu märk juba ainuüksi asjaolu, et siseminister nii kohatu mõtte valitsusparteidele arutamiseks andis.

Läänemetsa plaan näeb ette, et Eesti alaliselt elavad mittekodanikud, teiste hulgas nii Vene Föderatsiooni kodanikud kui ka kodakondsuseta isikud, peavad esmalt registreerima end valijaks. Seejärel peavad nad mingil viisil kinnitama oma vastuseisu Vene vallutussõjale Ukrainas, misjärel jõuametnikud saaksid omakorda sealt nimekirjast sobimatu meelsusega inimesi kõrvale tõsta. Perling juhtis tähelepanu, et valimisõiguslikke mittekodanikke on Eestis umbes 140 000, potentsiaalselt peaksid jõuametid hakkama otsustama kümnete tuhandete inimeste meelsuse üle. Selline süsteem on tema sõnul omane Venemaale ja teistele autoritaarsetele riikidele, aga mitte õigusriigile.

Läänemetsal on tema sõnul lootusetult segamini läinud teod ja mõtted – õigusriigis võetakse inimesi vastutusele rangelt ainult tegude, mitte mõtete eest, ainult kohtu otsusega, mitte Läänemetsa mõttepolitsei dekreediga. Avaliku korra rikkumise, riigivastase tegevuse ja inimeste elu ja tervist ohtu seadva vihakõne eest saab inimesi vastutusele võtta juba praegu. Läänemetsa haldusalasse kuuluvad jõustruktuurid peavad tegelema just sellega, mitte mingi düstoopilise mõttepolitsei abil inimeste meelsuse hindamisega. „Jääb mulje, et siseminister ei ole seda plaani kas eriti selgelt läbi mõelnud, või on siis tegemist hoopis näilise algatusega sotside eestimeelsete valijate rahustamiseks,“ tõdes Perling.

Mõttepolitsei loomise asemel tuleks tema sõnul olukorraga tegeleda rangelt õigusriigi vahenditele tuginedes – kiita heaks seadusemuudatus, mis hoiaks kohalike volikogude valimistelt eemal Riigikogus terroristlikuks režiimiks kuulutatud Vene Föderatsiooni kodanikud.

Erukolonel Leo Kunnas esitas selle tarbeks eile koostöös Parempoolsetega seaduseelnõu, mis peatab Vene Föderatsiooni kodanike valimisõiguse ajaks, mil kehtib Riigikogu hinnang: Vene Föderatsioon on terroristliku režiimiga riik.

„See on täpselt see tee, mis seisis Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 eelmises koalitsioonilepingus, me tulime oma eelnõuga valitsusliidule appi ja joonistasime selgelt välja ajaliselt teostatava ja õiguskindla lahenduse, kuidas Vene kodanike valimisõigust piirata,“ rõhutas Perling.

Kohalike omavalitsuste valimise seaduse muutmine vajab Riigikogus 51 saadiku toetust, see ei konkureeri Perlingu sõnul olemuslikult ka seni sisse antud algatustega, mis taotlevad Põhiseaduse muutmist, vaid toetab neid, tehes võimalikuks valimisõiguse piiramise juba 2025. aasta kohalikel valimistel.