56 endise Briti impeeriumiga seotud riigi esindajad osalevad Briti Rahvaste Ühenduse valitsusjuhtide kohtumisel, mis algas esmaspäeval Samoal. Peateemad on orjandus ja kliimamuutus, vahendab Reuters.

„Ma mõistan kogu rahvaste ühenduse inimesi kuulates, kuidas meie mineviku kõige valusamad aspektid endiselt vastu kajavad,“ ütles Charles oma kõnes. „Seetõttu on elutähtis, et me mõistaksime oma ajalugu, et see juhiks meid õigete valikute tegemise suunas tulevikus.“

Nõudmine, et endised koloniaalriigid nagu Suurbritannia maksaksid reparatsioone või pakuksid orjuse ja selle tagajärgede eest muid hüvitisi, on juba ammune, aga on saanud üle maailma uut hoogu, eriti Kariibi Ühenduse (CARICOM) ja Aafrika Liidu riikide hulgas.

Reparatsioonide vastased ütlevad, et riike ei peaks ajalooliste vigade eest vastutusele võtma, aga pooldajate sõnul on orjuse pärand viinud suure ja püsiva rassilise ebavõrdsuseni.

Suurbritannia peaminister Keir Starmer on üleskutsed reparatsioonide maksmiseks tagasi lükanud ja välistanud ka vabandamise riigi ajaloolise rolli eest, aga on öelnud, et on valmis asja arutada soovivate riigijuhtidega suhtlema.

Ajaleht Guardian teatas Starmeri kantselei allikale viidates, et peaminister on avanud ukse mitterahalistele reparatsioonidele, näiteks finantsinstitutsioonide restruktureerimisele ja laenude kustutamisele.

Reparatsioone on erinevat tüüpi, alates maksetest kuni vabanduste, tehnoloogiaga varustamise ja haridusprogrammideni. CARICOM-il on oma reparatsiooniplaan.

15.-19. sajandil võeti kinni ja viidi peamiselt Euroopa laevadega orjusse vähemalt 12,5 miljonit aafriklast. Rängal merereisil ellu jäänud pandi Ameerikas ebainimlikes tingimustes tööle istandustes. Kasu nende tööst lõikasid eurooplased.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena