Kolonelleitnant märkis tänasel kaitseministeeriumi pressikonverentsil, et Venemaa on tõhustanud oma rünnakuid kogu rindejoone ulatuses, viies läbi ligi 178 rünnakut ööpäevas ning eelmisel nädalavahetusel tõusis see arv isegi 210 rünnakuni ööpäevas.
Suurim rõhk on Venemaal Donetski oblasti Pokrovski suunal asuvate asulate Selõdove ja Kurahhove ümbruses. „Avalike allikate põhjal näeme, et Vene Föderatsiooni üksused on nende asulate vahelisel alal edenenud,“ nentis Kesselman.
Ta selgitas, et Venemaa kasutab rindeäärsete asulate ümber piiramiseks ja vallutamiseks järkjärgulist lähenemist. „Venemaa väldib tungimist asustatud aladesse, kuna see nõuab keerukamat väljaõpet, mida sõduritele sageli ei võimaldata,“ sõnas ta. Selle asemel kasutab Venemaa intensiivset pommitamist ja suurtükiväe tuge, et piirata ja nõrgestada kaitset tugevdavate asulate ümbrust.
Kesselmani sõnul on Ukraina relvajõudude olukord on keeruline, kuid nad jätkavad manöövrite ja vasturünnakutega Vene vägede vastu. Venemaa üksuste edasiliikumine on siiski saanud võimalikuks ulatusliku pommitamise, droonide ja massiliste jalaväerünnakute toel, mille eesmärk on ületada Ukraina kaitseliinid.
Viimase kuu jooksul on Kesselmani sõnul Venemaa kaotused kasvanud rekordiliselt suureks, ulatudes ligi 40 000 sõdurini. „See on Venemaa jaoks üks suurimate inimkaotustega perioode kogu sõja vältel,“ lisas ta.
Venemaa sõjaline pinge ja liitlassuhted tõotavad mõjutada ka laiemat piirkondlikku tasakaalu, eriti seoses hiljutiste arengutega Kaug-Idas, kus Põhja-Korea ja Venemaa strateegiline kokkulepe võib pingelõõgastuse asemel tuua kaasa täiendava eskalatsiooni.
