Meetmete hulgas on samm piirata pereliikmete võimalust ühineda Hollandis varjupaiga saanud isikuga, lühendada ajutiste viisade pikkust ja kuulutada Süüria turvaliseks riigiks, et ametiasutused saaksid nendest piirkondadest pärit inimeste varjupaigataotlused tagasi lükata. Süürlased moodustavad Hollandisse saabuvate migrantide seas suurima rühma.
„Tahame muuta Hollandi võimalikult ebaatraktiivseks,“ ütles asüüli- ja rändeminister Marjolein Faber, kes on eelmised valimised võitnud Geert Wildersi partei liige.
„Täna on ilus päev,“ ütles Wilders. Poliitik tervitas meetmeid kui ajaloolisi ja „kõigi aegade kõige karmimat varjupaigapoliitikat“.
Hollandi valitsuskabinet kiitis paketi heaks pärast seda, kui Wilders ja teised parteiliidrid pidasid varahommikul läbirääkimisi, et leida kompromiss muudatuste elluviimise osas.
Peaminister Dick Schoof ütles, et nende sammude eesmärk on „vähendada sissevoolu, kiirendada väljavoolu, saata tagasi need, kes ei viibi riigis seaduslikult, ja viia varjupaigaahel taas korda ning seega vähendada survet ühiskonnale“.
Viimase 12 kuu jooksul on riigi immigratsiooni- ja naturalisatsiooniteenistuse andmetel 18 miljoni elanikuga Hollandis varjupaika taotlenud 51 000 inimest. Möödunud kuul saabus 4026 isikut, mis on vähem kui eelmise aasta septembris, kui saabus 4683 isikut.
Nädal tagasi otsisid Euroopa Liidu juhid võimalusi, kuidas rändega võidelda. Hiljuti kehtestas rangema piirikontrolli Hollandi naaberriik Saksamaa ja ka Prantsusmaa valitsus on lubanud võtta rände suhtes karmima hoiaku.
