Ajaleht Washington Post teatas reedel, et hoidub esimest korda pärast 1988. aastat konkreetsele presidendikandidaadile toetust avaldamast.

Peatoimetaja Will Lewis kirjutas selgituses, et leht naaseb sellega tagasi oma juurte juurde. „Tunnistame, et seda hakatakse tõlgendama mitmel moel, seejuures ühe kandidaadi vaikiva toetamisena või teise hukkamõistmisena või vastutusest loobuma,“ märkis Lewis. „See on vältimatu, aga meie seda niimoodi ei näe.“ Lewis jätkas, et tegelikult näitab otsus ajalehe iseloomu ja julgust, austust õigusriigi põhimõtete ja inimeste vabaduse vastu selle kõigis aspektidest.

Samal ajal kirjutasid lehe ajakirjanikud teises ilmunud artiklis, et lehel oli valmis juhtkiri Kamala Harrise toetuseks, ent Washington Posti omava firma Amazon omanik Jeff Bezos tegi ainuisikulise otsuse seda mitte avaldada. Põhjuse üle ei teoretiseerita, ent teised väljaanded märgivad, et Donald Trumpi ametiajal olid Bezose suhted valitsusega kehvad ning 2019. aastal esitatud hagis kaebas Amazon, et jäi Trumpi illegaalsel survel ilma 10 miljardi dollari suurusest hankelepingust kaitseministeeriumiga.

Artiklis märgitakse, et rühm lehe püsikolumniste ja endine arvamustoimetaja Ruth Marcus mõistsid lehe käitumise ühisavalduses hukka ja nimetasid seda kohutavaks veaks. „See on hetk, kus institutsioon peaks näitama selgelt oma toetust demokraatlikele väärtustele, õigusriigile ja rahvusvahelistele liitlassuhetele ning ohule, mida Donald Trump neile kujutab,“ öeldi kirjas.

Otsuse mõistsid hukka ka 1970.-tel Watergate´i afääri paljastanud Washington Posti endised ajakirjanikud Bob Woodward ja Carl Bernstein. Artikkel ei jäta kahtlust, et autorid ja enamik lehe töötajaid on sama meelt. „Uudist seedides kogunesid lehe ajakirjanikud vihastesse gruppidesse,“ lisatakse artiklis.

Eelmisel nädalal lahkus ametist teise tuntud lehe Los Angeles Timesi arvamustoimetuse juht Mariel Garza, kes põhjendas seda lehe omaniku Patrick Soon-Shiongi otsusega valimistel erapooletuks jääda.