Peaminister Giorgi Kobahhidze ütles pärast valimas käimist, et tegu on otsustava hetkega, mis on võrreldav referendumiga. „ See on referendum, kus otsustatakse sõda või rahu,“ ütles peaminister. „See on referendum, kus võitlevad amoraalne propaganda ja traditsioonilised väärtused, pimedus ja Gruusia helge tulevik.“
Parlamendi opositsioonijõude toetav president Salome Zurabišvili hoiatas samal ajal, et kaalul on Gruusia tulevik Euroopasse suunduva riigina. Neljapäeval toimunud pressikonverentsil väljendas president arvamust, et Gruusia Unistuse võidu korral ootab teda ennast tagandamine ja arreteertimine. Oktoobri alguses alustas võimupartei tema vastu tagandamismenetlust, süüdistades teda valitsuse loata tehtud välisreisides.
„Ma hääletasin uue Gruusia poolt, selle Gruusia poolt, kuhu ma 22 aastat tagasi naasesin, selle Gruusia poolt, mida toetasid kõik minu esivanemad,“ ütles president laupäeval. Gruusia Unistuse asutaja, suurtoetaja ja tegelikuks juhiks peetud miljardär Bidzina Ivanišvili teatas kolmapäeval, et toetab valimisvõidu korral opositsiooniparteide keelustamist ja kõigi „sõjakuritegude“ eest vastutusele võtmist. Ivanišvili ei täpsustanud, milliseid kuritegusid ta silmas peab.
Kobahhidze nimetab väiteid valitsuse venemeelsusest ja Euroopa-vastasusest ülepingutatuks ning kinnitab, et tema valitsus soovib endiselt EL-iga liituda. EL on suure osa Gruusia partnerlusprogrammidest külmutanud ning hoiatanud, et Venemaa stiilis välisagentide seadus ning teised hiljutised reformid ei ole EL-i õigusega ühildatavad, mistõttu liitumine sellise riigiga kõne alla ei tule. Samuti on Gruusia valitsust kritiseerinud teine senine toetaja USA.
Reedel Euronewsi avaldatud intervjuus ütles Kobahhidze, et Venemaal pole mõju ühegi Gruusia poliitilise jõu ega meedikanali üle ja sealseid valimisi mõjutada ei saa. Ta eitas ka väidet, et Gruusia ei kritiseeri piisavalt Venemaad.
„Oleme ühinenud enam kui 600 rahvusvahelise meetmega, mis on mõeldud Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamiseks ja Vene sõjalise agressiooni hukkamõistmiseks,“ ütles Kobahhidze. „Meil on kindel usk, et kohe kui need valimised on läbi ja kui lõppeb sõda Ukrainas, siis on võimalik parandada ja taaskäivitada nii Gruusia-EL-i kui Gruusia-USA suhteid.“
Parlamendis on 150 kohta ning enamuseks on vaja 76 kohta. Praeguses koosseisus on Gruusia Unistusel 74 ja seda toetavatel parteidel Rahva Võim ning Euroopa Sotsialistid kokku 13 kohta. Suurim opositsioonijõud on Ühinenud Rahvuslik Liikumine (UNM) mille fraktsioonis on praegu 20 kohta. Alates juunist on partei esimees on 41-aastane diplomaat Tinat Bokutšava, partei auesimees ja ekspresident Mihheil Saakašvili on alates 2021. aastast vangistuses. Ülejäänud parlamendi moodustavad ükskikkandidaadid ja kaheksa väiksemat liberaalset ja läänemeelset parteid, millest igaühel on 2-5 kohta ja mis teevad enamasti koostööd UNM-iga.