Island on Eesti jaoks eriline sõber – tegu on riigiga, mis 1991. aastal esimesena tunnustas taasiseseisvunud Eesti Vabariiki. Tänutäheks nimetati Eesti välisministeeriumi esine väljak Islandi väljakuks ning välisministeeriumi aadress on Islandi väljak 1.

Muusikalised mälestused vulkaanide ja liustike maalt

Üks Eesti ja Islandi viimase kolme aastakümne tihedamaid kokkupuutepunkte on muusikaõpetus. Nimelt on Islandile toimunud lausa eestlastest muusikaõpetajate „invasioon“, sest huvi muusikaõppe vastu on Islandil kõrge ning eestlased oma hea ettevalmistusega väga hinnatud õpetajad. Saareriigi huvikoolide muusikaõpetajatest olevat sajandivahetusel olnud lausa neljandik Eestist pärit. Mõned muusikaõpetajad on jäänudki islandlaseks, teised on ühe keele ja kultuuri võrra rikkamana naasnud.

Üks neist naasjatest on Mait Trink, kes alustas professionaalse muusiku teed Eestis Vanemuise teatri ooperikoori baritonina ning briti saarte folkmuusika koosseisu Folk Highlights Orchestra eestvedajana. Kuus aastat Islandil elanud Mait Trink jagab kultuuriõhtul mälestusi elust vulkaanide, liustike ja kuumaveeallikate maal, kus päikesepaistelisi päevi on väidetavalt aastas ainult kakskümmend ning põhiline aastaaeg on pikk ja niiske talv. Peegeldamaks tema muusikalist kujunemist kultuuride ristteel kuuleme Mait Trinki esituses nii islandi-, eesti- kui ka ingliskeelseid palu.

Islandi toiduelamused koju kätte

Toidusilla ehitaja Pesa Catering pakub Islandi köögist inspireeritud õhtusööki. Islandlased ei kujuta saareriigina oma elu ette kalaroogadeta, seega on õhtu menüüs eelroana suitsuforell. Saarel on väidetavalt iga inimese kohta kaks lammast ja pikk traditsioon lambaliharoogade valmistamisel – nii on ka õhtu pearoaks smooritud lammas laavatuhas küpsetatud kartulitega. Magusa punkti paneb maius, mille põhikomponent on Eestis ehk kõige loomulikumalt omaks võetud islandipärane piimatoode – skyr (mida Islandil hääldatakse „skeer“ või „skir“ ja Eestis „skir“). Skyr’i võiks kirjeldada kui kohupiima ja jogurti vahevormi. Kuidas see mekib mustikalisandiga koogis, tuleb kohapeale maitsma tulla.

Sündmus toimub sümboolselt endises Räpina muusikakooli hoones, praeguse nimega Koiva Maja.

Kultuuriõhtute projekt „Kolm silda üle piiri“ on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist. Sarjas toimub 2024. aasta jooksul neli kultuuriõhtut, kus üle võõristuse jõe viivad kolm silda: muusika, toit ja lood. „Sügisesild Islandile“ tõmbab Räpinas joone alla erakordsele aastale Lõuna-Eestis.

Sügisesild Islandile
13. novembril kell 19–22
Osta pilet
Lisainfo

Jaga
Kommentaarid