Valla 27. veebruari otsusega lõpetati nimelt Mõniste kooli kui iseseisva asutuse tegevus ning Mõniste kooli põhikooli osa liideti Rõuge põhikooliga ja lasteaia osa Rõuge lasteaiaga.

Kohus leidis, et kaebajate õigusi ei ole rikutud, kuna haridusvõrgu ümberkorraldamise järgselt jäi alles Mõniste õppekoht ning lastele tagatakse jätkuvalt lasteaia- või koolikoht samas koolimajas, kus nad varem õppisid, kuigi nüüdseks Rõuge põhikooli või Rõuge lasteaia koosseisus.

Kohtu hinnangul on kohaliku omavalitsuse üksus praegusel juhul taganud haridussüsteemi ümberkorraldused selliselt, et lapsed saavad jätkata oma haridusteed alus- või põhihariduse omandamiseks senises hoones, nende koolitee ei ole pikenenud ning juurdepääs haridusele ei ole muutunud ebamugavamaks. Rõuge vald on seega täitnud oma avaliku ülesande tagada munitsipaalkoolide kaudu kõigile elukohajärgsetele koolikohustuslikele lastele võimalus omandada põhiharidus ning saada koht kodulähedases lasteaias.

Kohus pidas asjakohaseks Rõuge valla kaalutlusi, mille kohaselt võimaldab haridusasutuste liitmine senisest enam olemasolevate ressursside optimaalset kasutamist ja suunata seda õppe- ning arendustegevustesse. Kooli pidaja kohustus on tagada võrdväärselt kooli ülalpidamisega ka kooli areng ja kaasaegse kvaliteetse hariduse kättesaadavus.

Kohtu hinnangul on Rõuge vald haridusvõrku ümber korraldades arvestanud valla rahvastikuprognoosi ja õpilaste arvu vähenemist, olemasolevat koolivõrku, kvalifitseeritud tööjõu puudust, palgasurvet, riigieelarvest kohalikule omavalitsusüksusele makstava hariduskulude toetuse eraldamise põhimõtteid ning valla võimekust tänapäevase õpikeskkonna loomisse täiendavalt investeerida. Kohus leidis, et vald on haridusvõrku ümber korraldanud kooskõlas selleks ette nähtud menetlusnormidega ning kaasanud aruteludesse kohalikku kogukonda ja kooliperet.