Parempoolsed: Vene kodanike valimisõiguse saab peatada põhiseadust muutmata

Vene Föderatsiooni kodanike valimisõiguse piiramine on teostatav enne järgmisi kohalikke valimisi, selleks pole tingimata vaja muuta põhiseadust, nähtub Parempoolsete töörühma analüüsist.

Leo Kunnase esitatud ja koostöös Parempoolsetega valminud seaduseelnõu, mis taotleb Vene Föderatsiooni kodanike valimisõiguse piiramist kohalike omavalitsuste valimise seaduse muudatusega, tugineb analüüsist tulenevalt järgmistele põhiseaduses antud võimalustele:

Seadusega saab piirata põhiõigust juhul, kui põhiseadus annab selleks volituse. Välismaalaste valimisõiguse puhul on see volitus olemas, viitena hääletamisõiguse puhul seaduses sätestatud tingimustele, leitakse analüüsis. Parempoolsete eelnõu põhineb põhiseaduse paragrahvil 11, mille kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega.

Piirangu kooskõla põhiseadusega tuleb tänasest olukorrast. Riigikogu on Venemaa tunnistanud terroristliku režiimiga riigiks. See riik peab agressorina sõda vaba riigi, Ukraina vastu. Seda arvesse võttes tegeleb Parempoolsete eelnõu ainult terroristlikuks režiimiks kuulutatud riigi kodanike valimisõigusega, selle jõustudes säilitavad valimisõiguse kõik Eestis alalise elamisloa alusel elavad muude riikide kodanikud.

Valimisõiguse piiramine on ajutine. Parempoolsete ja Leo Kunnase eelnõu taotleb valimisõiguse peatamist kindlalt määratud aja jooksul, kuni kehtib riigikogu hinnang, et Vene Föderatsioon on terroristlik režiim. Räägitakse ainult poliitilisest õigusest. Mõistagi ei too see kaasa mingeid piiranguid inimeste muudele põhiõigustele või inimõigustele. See tähendab, et pakutud piirang on asjakohane, ajakohane ja mõõdukas.

Isegi Eesti kodanike valimisõigus pole absoluutne. Põhiseaduse paragrahv 58 annab võimaluse seadusega piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Põhiseadus ei ole selles suhtes absoluutne, vaid annab võimaluse. Seda võimalust kohalike omavalitsuste valimise seadus kasutabki: § 5 lg 4 sätestab, et hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas.

„Eeltoodust nähtub, et parlamendi enneolematut koosmeelt vajava põhiseaduse muudatuse kõrval tuleks samal ajal keskenduda ka märksa vähem toetushääli nõudvale kohalike omavalitsuste valimise seaduse muutmisele. Selliselt on välistatud olukord, kus vastu kevadet tõdetakse, et põhiseaduse muudatuse osas üksmeelt ei saavutatud ja teiste lahendustega on ka hiljaks jäädud. 2025. aasta kohalikel valimistel terroristliku režiimiga riigi kodanike valimisõiguse piiramine on meie julgeoleku kindlustamise, mõjutustegevuse vähendamise ja riigi enesekehtestamise seisukohalt möödapääsmatu. Seda tuleb teha vaid õigusriigile kohaselt,“ ütles Parempoolsete juht Lavly Perling.

„Meie eelnõu ei välista põhiseaduse muutmist, vaid on kiire ja õiguskindel meetod, kuidas juba järgmistel valimistel Vene Föderatsiooni kodanike valimisõigust piirata ja säilitab samas võimalus jätkata arutelu põhiseaduse muutmise vajaduse üle,“ selgitas ta.

Perlingu sõnul on valimisõiguse piiramine vältimatult vajalik, seda rõhutavad juba Moldova ja Gruusia hiljutised näited. „On ilmne, et Vene inforuumis elavad inimesed – ilmselgelt elavad seal näiteks palju meie kaasmaalased, kes pole 30 aasta jooksul pidanud vajalikuks Eesti kodakondsust taotleda – hääletavad valimistel enda peamiste infokanalite soovituste järgi. See tähendab otsest ohtu, et mitmes Eesti linnas tulevad võimule Kremli-meelsed jõud,“ hoiatas Perling. Peale selle on Vene kodanikel kohustused Vene Föderatsiooni ees, Eesti vaatest kõige ohtlikum neist on kohustus teenida Vene sõjajõududes. „Mei ei saa riskida sellega, et Vene Föderatsiooni ees sõjaväekohustust kandvad inimesed saavad Eesti elu oma otsustega mõjutada,“ ütles ta.