„Ryoji Ikeda on kunstimaailmas tuntuks saanud oma mastaapsete, sageli teadusandmetel põhinevate ruumiinstallatsioonidega,“ rääkis Kati Torp, Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 loovjuht. Torp, kes on kunstnikuga koostööd teinud varemgi, tõi Ikeda ühe tähelepanuväärse eripärana esile võime ühendada kunst ja teadus viisil, mis on detailitäpne, kuid samas ka audiovisuaalselt kaasahaarav.

Kunstnik kogus uudisteoste jaoks andmeid ja inspiratsiooni koostöös Tartu Ülikooli genoomika instituudi ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Kahte uut installatsiooni täiendab autori varasemast loomingust tuntud teos „data-verse“ aastatest 2019–2020.

Esimene teos on Tartu Ülikooli genoomika instituudi arheogenoomika professori Kristiina Tambetsi eestvedamisel ja koostöös teiste teadlastega valminud audiovisuaalne installatsioon „the critical paths“. Teos kasutab inimliigi kujunemisloo ilmestamiseks Eesti aladel elavate ja siin varem elanud inimeste DNA-andmestikke.

Teine spetsiaalselt Eesti Rahva Muuseumisse loodud teos on mitmekanaliline heliinstallatsioon „vox aeterna“, mis kasutab inimhäält, luues täiesti unikaalse kuulamiskogemuse. Teose vokaalosa esitab Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Kahte uut installatsiooni täiendab autori varasemast loomingust tuntud teos „data-verse 1/2/3“ – audiovisuaalne sümfooniline sari, mis hõlmab loodust kogu selle ulatuses, algosakestest kuni universumini.

Eesti Rahva Muuseumi direktori Kertu Saksi sõnul toob spetsiaalselt Eesti ainesest tõukuv looming ning näitus koju kätte võimaluse kogeda tippkunsti, millel on üle maailma miljoneid austajaid.

„Eesti bioandmetele tugineva kunsti ja Eesti Filharmoonia Kammerkoorile loodud teose kaudu toob Ikeda maailma ette selle, milles just Eesti on võimas: teaduse ja kultuuri. Oleme uhked, et see saab teoks Tartus ja Eesti Rahva Muuseumis. Selline koostöö on äratanud juba praegu suurt huvi, mistõttu ootame arvukalt külastajaid nii kodu- kui ka välismaalt,“ ütles Saks.

2. novembri õhtul kannab Eesti Filharmoonia Kammerkoor peadirigendi Tõnu Kaljuste juhatamisel esimest korda ette ka heliteose, mis on inspireeritud eesti keele omapärast. Karjääri jooksul peamiselt elektroonilise muusikaga tegelenud Ikedale on see esimene kord luua teos inimhäälele. Teost esitatakse vaid üks kord Euroopa kultuuripealinnas Tartus.

Viimati sai Eestis Ryoji Ikeda loominguga tutvuda 2015.–2016. aastal, mil Tartu 2024 loovjuhi Kati Torpi kui toonase Kumu kunstimuuseumi kuraatori juhtimisel jõudis Eestisse Ikeda „supersümmeetria“ – Euroopa tuumauuringute keskuse (CERN) labori andmetel põhinev ruumiinstallatsioon, mille eest pärjati kunstnik 2014. aastal ka Collide@CERN Prix Ars Electronica auhinnaga. Tänavu eksponeeritav looming on otseselt inspiratsiooni saanud Eesti kultuurist ja teadusest.

Kunstniku isikunäitust saab Eesti Rahva Muuseumis näha 2. novembrist kuni 2025. aasta 2. märtsini. Ryoji Ikeda isikunäitus ja kontsert on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena