Rahanduskomisjon sai riigieelarve eelnõule 66 muudatusettepanekut

Riigikogu rahanduskomisjonile laekus järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõule tähtajaks fraktsioonidelt ja eraldi riigikogu liikmetelt kokku 66 muudatusettepanekut.

„Rahanduskomisjon vaatab tehtud ettepanekud läbi ja võtab seisukoha järgmise töönädala teisipäeva istungil. Otsuste langetamisel tehtud ettepanekute üle võtame arvesse nende sisu vastavust eelarves püstitatud eesmärkide saavutamisele ja missugused on pakutud katteallikad,“ ütles rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond).

Ta selgitas, et ettepanekule, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Samuti ei või ettepanekud põhjustada riigieelarve puudujäägi suurenemist.

Akkermann märkis, et arutluste käigus järgitakse eelarves kavandatud eesmärkide elluviimist. „Prioriteedid on jätkusuutlikum riigi rahandus, riigi kulude kokkuhoid ja eelarvepuudujäägi vähendamine, laiapindse riigikaitse tagamine ja majanduse toetamine,“ ütles ta.

Rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik (Keskerakond) rõhutas, et oluline on tagada, et kavandatud kärpeplaanid ei kahjustaks Eesti majandust veelgi rohkem. Korobeiniku sõnul on Eesti majanduslanguse kestuse poolest maailmas teisel kohal, esikohal on Haiti. Ta märkis, et komisjon peab tõsiselt kaaluma neid muudatusettepanekuid, mis on suunatud vaesusriskis elavate inimeste olukorra leevendamisele, riiklike investeeringute taastamisele ja seeläbi majanduskasvu taaskäivitamisele. „Oluline on, et nendel ettepanekutel oleksid korrektsed katteallikad,“ nentis ta.

Riigieelarve tulude kogumaht on 2025. aastal 17,7 miljardit eurot. Võrreldes 2024. aasta eelarvega kasvavad tulud 0,9 miljardi euro võrra ehk 5,2%. Kulude kogumaht on 2025. aastal 18,2 miljardit eurot, kasvades 2024. aastaga võrreldes 0,6 miljardit eurot ehk 3,5%, investeeringute kogumaht on aastaga kasvanud 9,4% võrra 0,8 miljardilt eurolt 0,9 miljardile eurole.

2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8% SKPst, mis on 0,7% võrra kõrgem kui 2024. aastal.

Eelarves hoitakse 2025. aastal nominaalne eelarvepuudujääk 3% tasemel SKPst, millega on täidetud Maastrichti eelarvetasakaalu reegel. Julgeoleku ja sotsiaalkaitsekulude märkimisväärse kasvu tõttu suureneb riigi võlakoormus ca 930 miljoni euro võrra 24,3%ni SKPst.

Rahanduskomisjon alustab valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) muudatusettepanekute läbivaatamist 5. novembril toimuval istungil.