Pevkur: kaitsetööstuspargis võiks jõuda tööstusliku tootmiseni juba 2026. aastal

Valitsus keskendus täna majanduskabinetis Eesti kaitsetööstuse arendamise küsimustele, et Eesti saaks veelgi enam toetada Ukraina võitlust Venemaa agressiooniga.

Nõupidamise alguses andis Eesti kaitse- ja kosmosetööstuse liidu nõukogu esimees Taavi Veskimägi valitsuse liikmetele ülevaate sektori hetkeseisust. Kaitseminister Hanno Pevkur tutvustas kaitsetööstuspargi kiirendatud arendamist ja Ukrainale sõjalise abi andmise plaani.

„Kaitsetööstus on osa Eesti kaitsevõimest ja majandusarengust,“ rõhutas peaminister Kristen Michal. „Arutelud sellest, kuidas kiirendada Eesti kaitsetööstuse arengut on ühelt poolt olulised meie majandusele, sest pakub tööd ja ekspordi kasvatamise võimalust, teisalt sõjalist abi Ukrainale ja kindlustunnet meie piirkonna inimestele.“

„Kaitsetööstuspargi rajamine on Eesti kaitsetööstuse arendamisel väga oluline samm,“ rõhutas kaitseminister Hanno Pevkur, kes andis valitsusele ülevaate projekti hetkeseisust. Minister tõdes, et riigi eriplaneeringu raames on jõutud asukoha eelvalikute ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamiseni, mis võimaldab leida kõige sobivamad piirkonnad kaitsetööstuspargi rajamiseks.

„Planeeringuprotsessiga ollakse graafikus, et leida sobivaim ala 2025. aasta kevadeks ning kehtestada planeering 2025. aasta augustis,“ ütles Pevkur.

Kaitsetööstuspargi asukohavalikus on neli ala Ida-Virumaal, Läänemaal ja Pärnumaal, hõlmates potentsiaalselt ala suurusega 0,5–2 km². Eesmärk on luua kaasaegne tootmiskeskkond, mis toetab Eesti laskemoona-, relva- ja droonitootmise võimekust ning võimaldab kiirelt tootmistegevust alustada.

Kaitseminister Pevkur rõhutas, et planeeringuala täpne suurus ja asukoht määratakse vastavalt ettevõtjate huvi suurusele ning valitsuse otsusele.

„Nii kohalikul tööstusel kui välisinvestoritel on soov alustada suuremahulist tootmist ning ettevõtete huvi kaitsetööstuspargi vastu on märkimisväärne,“ sõnas Pevkur. Arvestades, et riigi eriplaneeringuga alustasime tänavu veebruaris ja kui saame järgmise aasta augustis eriplaneeringu kehtestatud, on see kiirus enneolematu. See tähendab, et tööstuslikku tootmisesse võiks jõuda kaitsetööstuspargis juba 2026. aastal. Meie huvi on, et kõik ettevõtted, kellel on võimekust kaitsetööstuspargis tegutseda, selle võimaluse ka saaks.“

Kabinetinõupidamisel arutati ka Eesti sõjalise abi paketti Ukrainale, fookusega, kuidas seda teha kohaliku kaitsetööstuse kaudu. Vastavalt koalitsioonileppele jätkab Eesti Ukrainale sõjalise abi andmist 0,25% ulatuses SKTst, mis on suurusjärgus 100 miljonit eurot aastas. Tegemist on seni suurima riigi poolt toetatud tööstuse kasvuprogrammiga.

Selleks on kaitseministeerium ette valmistamas toetusmeedet Ukrainale Eesti ettevõtete toodete annetamiseks. „Juba novembris tahame toetusmeetme välja kuulutada,“ ütles kaitseminister Pevkur. „Eesti ettevõtted saavad Ukraina sõjaliseks abiks pakkuda kõikvõimalikke kaitse- ja julgeolekuvaldkonna tooteid, kaasa arvatud tarkvaralahendusi.“

Eesti Kaitse - ja Kosmosetööstuse Liidu nõukogu esimees Taavi Veskimägi tõi oma ülevaates välja sektori ambitsiooni kasvatada kaitsetööstuse maht 2030. aastaks kahe miljardi euroni, kasutades selleks ka läbimurdelisi tehnoloogiaid. Liidu moto on „Teeme raua targaks,“ mis väljendab ambitsiooni pakkuda nutikaid ja tõhusaid lahendusi Eesti kaitseks.