IX Tartu Folk toob pimedal ajal linna soojust ja rõõmu
14.–17. novembril toimub Tartus rahvusvaheline pärimusfestival Tartu Folk, mis seekord loob silla kahe Euroopa kultuuripealinna vahel ning ühendab noorte folkloorikogukonnad Balti- ja Põhjamaadest.
2024. aastal, mil Tartu kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit, on korraldajatel suur rõõm võõrustada festivalil teist samal ajal tiitlit kandva Norra linna Bodø esindajaid - pärimusmuusikakogukonda BUL Bodø. See kogukond tegeleb Norra pärimusliku tantsu ja pillimängu traditsioonide ja harrastusteatriga, ühendades lapsi, noori ning nende vanemaid. Omavaheline suhtlusliin on juba loodud – tänavu mais külastas korraldajate koosseis Folklooriklubi Maatasa Bodø linna ja kaks pärimuskoosseisu said omavahel kiirelt headeks sõpradeks.
Kui Norra pärimuslik keelpillimuusika on pigem õrn ja malbe, siis festivali teine Põhjamaade esindaja, noorterühm Motora Joensuust, toob Tartusse energilised Karjala rütmid ja tantsud. Ka Motoraga seob korraldajaid pikaajaline koostöö – nemad esinesid Tartu Folgil juba 2019. aastal ning võitsid 2020. aasta virtuaalse folgilahingu Tartu Folk-Off.
Festivali algusaastetest peale on alati olnud peaesinejate ridades Balti riikide koosseisud. Läti folkloorirühmad on olnud festivali inspireerivamaid esinejaid. Tänavu on Eesti kõrval Baltimaade esindajaks folkloorirühm Tarkšķi Iecavast. Koosseis on Lätis väga tuntud ja on samuti osalenud Tartu Folk-Off folgilahingus, kus jäädi võitjate järel napilt teiseks.
Festivali Eesti esindajad – Sörve Sörmitsejad – tulevad aga Saaremaalt ja kutsuvad kõiki osa saama Saaremaa lauludest, pillimuusikast ja tantsudest.
2024 aasta on Integratsioon Sihtasutuse poolt kuulutatud veel ka kultuuririkkuse aastaks ja Tartu Folk annab siingi oma panuse. Festivali eelkontsert toob kokku Tartus tegutsevad eri rahvuste ansamblid. Oma kultuuripilti jagavad ja vahendavad udmurtide ansambel Jumšan Gur ja Tartu ingeri-soome ansambel Röntyskä. Tartus tegutsev ukraina rahvalaulude ansambel Nadiia tuleb kohale koos sõpradega ansamblist Väike Hellero. Kontserdile järgneb ühine teeõhtu ja tantsuklubi koos Folklooriklubi Maatasaga.
Lisaks Balti- ja Põhjamaade kollektiividele koondab festival ka Tartus ja Tartumaal tegutsevad pärimusmuusikud, pilliklubid ja rahvatantsurühmad, et tõsta esile piirkonna pärimusekandjaid ja tutvustada külalistele Tartumaa kogukonda.
Esimene Folklooriklubi Maatasa festival toimus 2016. aastal, eesmärgiga tutvustada noorte kogukondi, kes tegelevad seadmata pärimusega. Algul kandis festival nime Tartu Noorte Folkloorifestival. Koroonapiirangute ajal, kui ei olnud võimalik elavat pidu korraldada, loodi veebisaade Tartu Folk-Off, mis pälvis laialdast tähelepanu. 2022. aastal, peale piirangute lõppu, ühendasid korraldajad põneva veebisaate ja elava pärimuspeo, millest kasvas välja tänane Tartu Folk.
Sündmus on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 lisaprogrammist.