Tööinspektsioon tuvastas raske õnnetuse järel merekooli ohutusalases juhtimises mitmeid puudujääke
(20)Eesti Merekoolis juhtus õpilasega tõsine tööõnnetus, nüüd tuvastas tööinspektsiooni uurimine mitmeid puudujääke õpilaste tööohutusalases juhendamises ja väljaõppes ning praktika korraldamises.
Selle aasta septembris juhtus Rohuneeme sadamas õnnetus, mil 23-aastane mees kukkus laevalt alla ning sai rängalt viga. Rohuneeme sadamas toimus tol hetkel Eesti Merekooli esmakursuslastega praktiline väljaõppe tund. Viga saanud noormees oli üks kooli õpilastest, kes kukkus alla nelja meetri kõrguselt laevatekilt ning viidi haiglasse.
Õnnetust uurides tuvastas tööinspektsioon mitmeid olulisi puudujääke nii ohutusalases juhendamises, isikukaitsevahendite kasutamises kui ka vastutuse selguses osapoolte vahel. Esiteks tuvastas inspektsioon, et õpilaste ohutusalane juhendamine ja väljaõpe olid puudulikud ning lisaks ei kontrollitud noorte ohutusalaseid teadmisi.
„Eesti Merekool viis küll läbi õppurite üldise ohutusalase juhendamise, kuid ei kontrollinud selle tulemuslikkust. Koolitusasutus ei vaevunud veenduma, kas noored ikka said aru ja teadvustasid endale kukkumiskaitsevahendite kasutamise kohustust. Riigilaevastik, kelle territooriumil praktika väljaõpe toimus, ei kontrollinud samuti, kas õpilased omasid pädevaid teadmisi, kuidas ja miks tuleb kukkumiskaitsevahendeid kasutada,“ tuvastas inspektsioon.
Tööinspektsioon leidis ka, et õppuritel puudusid isikukaitsevahendid. Õppuritele ei olnud väljastatud õnnetuse päeval ega ka nädal varem toimunud praktikal vajalikku turvavarustust: neil puudusid mõlemal korral nii turvarakmed kui ka kiivrid. „Riigilaevastik, kelle territooriumil juhtunu aset leidis, tunnistas, et vajamineva kukkumiskaitsevarustuse väljastamine oli nende kohustus. Samuti oleksid nad pidanud õppureid juhendama kohapeal ja kontrollima, kas nad oskavad kaitsevarustust õigesti kasutada.“
Inspektsioon leidis, et kõrguses töötamise julgestuseks oli laeva roolimaja küljes statsionaarne turvaliin, kuhu külge oleks noored töötegijad pidanud end turvavarustuse abil kinnitama. Seda aga õpilased ei kasutatud, sest neile ei olnud väljastatud turvavarust, mida sinna külge kinnitada.
Tööinspektsioon leidis ka, et praktika kohas puudus õnnetuse päeval juhendaja. „Tööõnnetuse päeval puudus tööpaigas praktika juhendaja. Tegemist oli töökeskkonnaga, kus alaealiste töötegemine oli ilma praktika juhendaja kohalolekuta keelatud. Seal oli kõrgelt kukkumise oht, mis kahjuks realiseerus – noorte järelevalveta jätmine oli ränk viga.“
Lisaks sellele ei veendunud praktika juhendaja ohutuses, kuna ei väljastanud õpilastele kukkumiskaitsevarustust. „Töötamise julgestuseks vedas ta laeva küljele vöörist ahtrisse nööri. Kaitsepiirdena ei täida nöör aga oma ohutusalast eesmärki, sest nöör ei takista kukkumist. Lisaks loob see väära ettekujutuse ohutusest laevatekil olijatele.“
Viiendaks leidis tööinspektsioon, et Eesti Merekooli ja Riigilaevastiku vahel sõlmitud praktika läbiviimise lepingus sisalduv informatsioon oli ebapiisav. „Lepingus polnud välja toodud poolte töötervishoiu ja tööohutusalast vastutust ning praktika korralduslikke aspekte. Näiteks ei käsitleta selles, kes juhendab ohutusalaselt õpilasi, väljastab isikukaitsevahendid ja korraldab isikukaitsevahendite väljaõppe, samuti seda, kes peab väljastama õpilastele tööriideid ja tööjalanõusid.“
Inspektsioon nentis, et lepingute sõlmimise eesmärgiks on õiguslikult siduda ja reguleerida suhteid, saavutamaks osapoolte vahel soovitud tulemus ning maandada potentsiaalsete vaidluste korral riske. „Seetõttu, et polnud paika pandud tegevusi praktika korraldamisel, ei pööratud või ei osatud pöörata tähelepanu ohutusele.“
Viimasena tuvastas tööinspektsioon, et riigilaevastiku töötajate töötervishoiu ja tööohutuse alane väljaõpe ning juhendamine oli puudulik. Inspektsiooni hinnangul oleksid riigilaevastiku teised töötajad pidanud sekkuma, et ohtlik tegevus keelata, kuna nägid, et õpilastel polnud kiivreid ning kukkumisoht oli maandamata.
„Õnnetuseni viis mitmete asjaolude kokkulangemine. Sel korral oli tegu õnneliku õnnetusega – noor taastub ning talle ei jää püsivaid kahjustusi. See ei pruugi aga alati nii olla. Mõni õnnetus hüüab tulles ning see oli kindlasti üks neist. Nüüd on oluline kõik puudused kõrvaldada ning maandada ohud, et taolist õnnetust uuesti ei juhtuks.“