ÜLEVAADE | Kui palju on Eestis Vene ja Valgevene kodanikke ja kui paljud neist käisid viimati valimas?

Vene ja Valgevene kodanikud ei ole varasemalt suure valimisaktiivsusega silma torganud - huvi kohalikes otsustes kaasa rääkida on pigem keskmisest leigem. Vene kodanike arv on võrreldes eelmiste valimistega ka vähenenud.

Viimaste nädalate jooksul on avalikkuses taas teravamalt esile tõusnud Vene ja Valgevene kodanike valimisõigus kohalike omavalitsuste valimistel. Kuigi koalitsioonileppes on valimisõiguse äravõtmine kirjas, käivad arutelud selle üle, kuidas seda täpselt teha. Delfi vaatas peamisi valimisõigust puudutavaid statistilisi näitajaid.

2021. aasta kohalike omavalitsuste valimiste ajal oli valijate nimekirjas 70 446 Venemaa kodanikku, kellest hääletas 29 959 – valimisaktiivsus oli seega 42,5%. Valgevene kodanikke oli valijate nimekirjas 1067, neist hääletas 528 inimest ehk 49,5%. Võrduseks: viimastel kohalike omavalitsuste valimistel oli üldine valimisaktiivsus 54,7%.

Valimisteenistuse meedianõunik Kadri Masing nentis, et varasematel KOV valimistel ei olnud veel kasutusel elektroonilist valijate nimekirja, mistõttu nende kohta statistikat esitada ei saa.

Vene kodanike arv on vähenenud

Järgmised kohalike omavalitsuste valimised toimuvad tuleva aasta sügisel. Viimaste KOV valimistega võrreldes on Vene kodanike hulk Eestis vähenenud: kui 2021. aastal oli neid 82 890, siis selle aasta seisuga on neid 79 332. Valgevenelaste arv on aga suurenenud: kui 2021. aastal oli neid Eestis 2327, siis sel aastal elab neid siin 3035.

Kõige rohkem elab Venemaa kodanikke Tallinnas (32 030), täpsemini Lasnamäel (13 749), Põhja-Tallinnas (4829) ja Mustamäel (3879). Järgnevad Narva (17 927), Kohtla-Järve (7335), Sillamäe (4740) ja Maardu (2306). Valgevenelasi on aga enim Tallinnas, Kohtla-Järvel, Tartus, Maardus ja Narvas. Valimisõiguse äravõtmine puudutaks enim järelikult nende omavalitsuste valimistulemusi ja erakondadevahelisi jõujooni.