Ametnikud asusid vaagima Ida-Viru esindaja vajalikkust

Valitsuses hakatakse taas arutama, kas Ida-Virumaale oleks vaja valitsuse esindajat ning millised võiksid olla tema ülesanded. Regionaal- ja põllumajandusministeerium kohtuski nädala keskel koostööpartneritega, et teemat arutada.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsleri Sigrid Soomlaisi sõnul olid kohtumisele kutsutud kõik asjaomased ministeeriumid ja omavalitsuste esindajad. Kohtumisel jagati mõtteid, kuid midagi kindlat sel teemal ei otsustatud.

„Esitatud ettepanekud ja arvamused viib regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman koalitsioonipartneriteni. Otsus eriesindaja jätkamise ja võimalike fookusteemade kohta tehakse loodetavasti veel sel aastal,“ rääkis Soomlais.

Ida-Viru ettevõtluskeskuse juhatuse liikme Pille Sööti hinnangul oleks valitsuse esindajat Ida-Virumaale vaja, sest see aitaks maakonda kuuldavamaks ja nähtavamaks muuta.

Ida-Virumaa omavalitsuste liidu tegevjuht Meelis Kuusk tõdes, et nemad on liidus äraootaval seisukohal, sest ei ole teada, millised oleksid esindaja ülesanded. „Kui esindaja luuakse, siis kuidas ta saab meid aidata, kas ta tuleb eelarvega ja millised võimalused tal on, milline on selle inimese positsioon,“ rääkis Kuusk, millistele küsimustele nad vastuseid ootavad.

Ka Narva endine linnapea Katri Raik (SDE) ütles, et esindaja vajalikkuse üle saab arutada siis, kui on teada, mis oleksid tema ülesanded. „Selge on see, et näiteks Narvast kui kõige odavama küttega linnast on saanud kõige kallima küttega linn, palgad aga on väiksed. Tööd jagub [Ida-Viru esindajal], aga oluline, et mis ülesanded. Ma ei ütleks kohe, et teda ei ole vaja, aga ka, et teda on vaja,“ sõnas ta.

Raigi hinnangul võiksid esindaja ülesanded olla majanduse elavdamine ja kommunikatsioon poolte vahel. Ta lisas, et esindajat ei peaks tööle võtma siis, kui kriis juba käes on, vaid just, et seda kriisi ennetada. „Tööd jagub kümneteks aastateks,“ oli Raik veendunud.