Rahanduskomisjon saatis tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu teisele lugemisele

Riigikogu rahanduskomisjon vaatas tänasel istungil läbi 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõule laekunud muudatusettepanekud ja otsustas saata eelnõu täiskogu istungile teiseks lugemiseks 13. novembril.

Tähtajaks laekus kokku 66 muudatusettepanekut, millest olid Keskerakonna fraktsioonilt 16, EKRE fraktsioonilt ja liikmetelt 36 ning Isamaa fraktsioonilt ja liikmetelt 14 muudatusettepanekut.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas, et komisjon jättis muudatusettepanekute loetelust välja kuus muudatusettepanekut, mis ei olnud kooskõlas kehtivate seadustega ja seega ei vastanud nõuetele.

„Osa muudatusettepanekuid ei olnud kooskõlas eelarves seatud eesmärkide täitmisega, milleks on jätkusuutlikum riigi rahandus, riigi kulude kokkuhoid ja eelarvepuudujäägi vähendamine, laiapindse riigikaitse tagamine ning majanduse toetamine,“ ütles Akkermann.

Ta selgitas, et ettepanekute läbivaatamisel ja otsustamisel lähtusimise põhimõttest, et eelnõus ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või ümberjaotamise korral tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. „Esitatud muudatuste katteallikad ei vastanud riigieelarve seadusele, mistõttu ei olnud komisjonil võimalik neid ka toetada,“ nentis Akkermann.

Akkermann selgitas, et rahanduskomisjon tegi eelnõusse omapoolse muudatusettepaneku koostöös rahandusministeeriumiga, millega tehakse kulude ja investeeringute ümberjagamisi tulenevalt järgmise aasta riigieelarve eelnõu struktuurist. Need on seotud valitsusasutuste funktsioonide ümberjaotamisega.

Rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk ütles, et eelarves on jäänud veel mitme eraldise sisu avamata. „Seetõttu on raske otsustada nende sisu üle ja toetamise kohta. Eelarve vajab veel selgitamist enne eelnõu kolmandat lugemist,“ märkis Kokk.

Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) tulude kogumaht on 2025. aastal 17,7 mld eurot. Võrreldes 2024. aasta eelarvega kasvavad tulud 0,9 mld euro võrra ehk 5,2%. Kulude kogumaht on 2025. aastal 18,2 mld eurot, kasvades 2024. aastaga võrreldes 0,6 mld eurot ehk 3,5%, investeeringute kogumaht on aastaga kasvanud 9,4% võrra 0,8 mld eurolt 0,9 mld eurole.

2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8% SKPst, mis on 0,7% võrra kõrgem kui 2024. aastal.

Eelarves hoitakse 2025. aastal nominaalne eelarvepuudujääk 3% tasemel SKPst, millega on täidetud Maastrichti eelarvetasakaalu reegel. Julgeoleku ja sotsiaalkaitsekulude märkimisväärse kasvu tõttu suureneb riigi võlakoormus ca 930 miljoni euro võrra 24,3%ni SKPst.