NYT: maailma võimsaimat riiki juhtides motiveerivad Trumpi ainult võimuiha ja isikukultuse säilitamine

Ajalehe New York Times toimetuse kolleegium kirjutab, et Ameerika valijad on teinud valiku viia Donald Trump tagasi Valgesse Majja, mis suunab riigi ohtlikule kursile, mida keegi ei suuda täielikult ette näha.

NYT kirjutab, et USA asutajad teadvustasid võimalust, et valijad võivad ühel päeval valida autoritaarse juhi, ja kirjutasid põhiseadusesse kaitsemeetmed selle vastu, sealhulgas teiste võimuharude volitused presidendi kontrollimiseks. Samuti kehtestasid nad kodanikele õiguse koguneda, rääkida ja protestida juhi sõnade ja tegude vastu.

„Järgmisel neljal aastal peab ameeriklastel olema selge arusaam ohust riigile ja selle seadustele, mis lähtuvad selle 47. presidendilt, ning nad peavad olema valmis kasutama oma õigust riigi ja rahva, seaduste, institutsioonide ja väärtuste kaitseks, mis on seda tugevana hoidnud,“ kirjutab NYT.

NYT märgib, et ei saa eirata, et miljonid ameeriklased hääletasid kandidaadi poolt, kelle kohta isegi mõned lähimad toetajad tunnistavad, et ta on suurte vigadega, olles kindel, et ta muudab ja lahendab suurema tõenäosusega riigi suurimana tajutavad probleemid: kõrged hinnad, sisserändajate sissevool, auklik lõunapiir ja ebavõrdust tekitav majanduspoliitika.

„Mis iganes tõukas neid valijaid seda otsust tegema, peaksid aga kõik ameeriklased nüüd olema ettevaatlikud Trumpi tulevase administratsiooni suhtes, mis tõenäoliselt seab suurimaks prioriteediks kontrollimatu võimu koondamise ja vaenlaseks peetavate karistamise, mida mõlemat on hr Trump korduvalt lubanud teha. Kõik ameeriklased, vaatamata nende parteile või poliitikale, peaksid nõudma, et riigi demokraatia alussambad, sealhulgas põhiseaduslik kontroll ja tasakaal, ausameelsed föderaalprokurörid ja kohtunikud, erapooletu valimissüsteem ja põhilised inimõigused, säiliksid rünnakus, mida ta on juba alustanud ja on öelnud jätkavat,“ kirjutab NYT.

Selle kohta, kes Trump on ja kuidas ta kavatseb valitseda, ei ole NYT teatel mingeid illusioone. Oma esimesel ametiajal ja selle järel on Trump NYT hinnangul näidanud, et tal ei ole mingit austust seaduste, normide ja demokraatia traditsioonide vastu, rääkimata väärtustest. NYT usub, et maailma võimsaimat riiki juhtides motiveerivad Trumpi ainult võimuiha ja isikukultuse säilitamine.

„Ka ülejäänud maailmal ei ole illusioone liidri kohta, kes varsti jälle Ühendriike maailma näitelaval esindama hakkab. NATO alliansi riigid olid Trumpi esimese administratsiooni ajal šokeeritud tema valmisolekust õõnestada seda pikka ja väärtuslikku partnerlust. Aga Euroopa riigid, trotsides hr Trumpi ennustusi, mitte ainult ei koondunud Ühendriikidega, olles silmitsi Venemaa sissetungiga Ukrainasse, vaid ka laiendasid oma ridu otse Venemaa piirini,“ kirjutab NYT.

Demokraatide kohta märgib NYT, et nemad peavad tõsiselt mõtlema, miks nad kaotasid. NYT hinnangul kulus liiga kaua aega, et mõista, et president Joe Biden ei suuda teiseks ametiajaks kandideerida. Samuti võttis NYT arvates liiga kaua aega teadvustamine, et suur osa progressiivsest agendast on valijatele võõras. Demokraadid ei ole kolmedel valimistel järjest suutnud esitada veenvat sõnumit, mis oleks vastu kajanud süsteemi usu kaotanud ameeriklaste hulgas, mis tõukas skeptikud ilmsema lammutaja suunas, kuigi enamik ameeriklasi tunnistab tema vigu. Demokraadid peaksid olema mitte ainult Trumpi vastu, vaid pakkuma visiooni kõigi ameeriklaste elu parandamiseks, kirjutab NYT.

Uuele senatile paneb NYT südamele, et see peataks Trumpi kõige äärmuslikumate ja ebapädevamate kandidaatide nimetamise sellistesse ametitesse nagu kaitseminister või justiitsminister ning ülemkohtu liikmeteks.

Trumpi administratsiooni tulevaste liikmete kohta kirjutab NYT, et need võivad oodata käske ebaseaduslikuks tegevuseks või põhiseaduse rikkumiseks. Nad peaksid NYT sõnul jääma kõigepealt lojaalseks riigile, mitte Trumpile.

„Benjamin Franklin andis kunagi Ameerika rahvale tuntud hoiatuse, et riik on „vabariik, kui te suudate seda hoida“. Hr Trumpi valimine kujutab endast sellele vabariigile tõsist ohtu, aga ta ei määra Ameerika demokraatia pikaajalist saatust. Tulemus on Ameerika rahva kätes. See on nelja järgmise aasta töö,“ kirjutab NYT.