Riigikogu võttis vastu kaks tervishoidu ja ravimeid puudutavat seadust, ümber jagati terviseameti ülesandeid

Riigikogu võttis vastu seadused, mis viivad tervishoiuvarude haldamise riikliku osalusega haiglatele ning meditsiiniseadmete järelevalve ravimiametile.

Riigikogu võttis täna vastu sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse, mille eesmärk on viia riigi tervishoiuvaru moodustamine, haldamine, uuendamine ja kasutuselevõtmine terviseametilt üle riikliku osalusega piirkondlikele haiglatele.

Muudatusega saab varude paiknemist hajutada ning ravimite ja seadmete roteerimisel nende aegumisest tekkivat kulu vähendada või vältida. Samuti lihtsustab varude piirkondlike haiglate juures paiknemine nende kasutuselevõtmist, kuna eelduslikult on kriisiolukorras ka ravikoormus suurim neis haiglates, kes kavandatavate muudatuste kohaselt varusid hoidma hakkavad. Seletuskirjas osutati, et piirkondlike haiglate koosseisus on varude haldamiseks vajaliku kogemusega spetsialistid.

Lõpphääletusel oli seaduse vastuvõtmise poolt 63 riigikogu liiget ja üks jäi erapooletuks.

Meditsiiniseadmetega tegelemise pädevus liikus ravimiametisse

Riigikogu võttis veel täna vastu ka valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, mille kohaselt viiakse meditsiiniseadmete valdkonnaga tegelemise pädevus terviseametist ravimiametisse. Eelnõu järgi viiakse koos ülesannetega ravimiametisse üle ka need ametnikud, kes on seni terviseametis meditsiiniseadmete valdkonnaga tegelenud.

Lisaks antakse eelnõuga ravimiametile õigus määratleda, milline toode on meditsiiniseade. Pädeva asutuse õigus teha otsuseid toodete meditsiiniseadmena määratlemise osas on oluline nii valdkondliku järelevalve tegemiseks kui ka selleks, et ettevõtjatele saaks anda vajaliku selguse nende toodete õigusliku staatuse osas.

Tervishoiuasutuste halduskoormuse vähendamiseks tunnistatakse eelnõuga kehtetuks kohustus esitada meditsiiniseadmete pädevale asutusele dokumente asutusesiseselt valmistatavate ja kasutatavate seadmete kohta. Sellised seadmed on kõige sagedamini laboratoorseteks analüüsideks kasutatavad vahendid, kuid need võivad olla ka erinevad tarkvaralised lahendused ja ka muud vahendid, mida tervishoiuasutus kasutab meditsiinilisel otstarbel, kuid mida nad ei ole saanud nõuetele vastavana turult hankida.

Selliste seadmete puhul ohutuse ja toimivuse tagamiseks tuleb tervishoiuasutustel täita Euroopa Liidu määrustes esitatud tingimused, sealhulgas koostada valdava osa seadmete kohta nende tootmist ja omadusi kirjeldav dokumentatsioon. Eelnõu kohaselt küsib pädev asutus edaspidi täiendavaid andmeid ja dokumente üksnes vajaduse korral.

Lisaks annab eelnõu terviseametile riikliku ja haldusjärelevalve tegemiseks juurdepääsu tervise infosüsteemi andmetele. Praegu saab amet samu andmeid infosüsteemi volitatud töötlejalt küsides, kuid seletuskirja kohaselt on kiirem ja turvalisem, kui ametil on andmete töötlemiseks otsejuurdepääs.

Lõpphääletusel oli seaduse vastuvõtmise poolt 65 riigikogu liiget ja üks jäi erapooletuks.