Eesti 200: agressorriikide kodanikelt hääleõiguse võtmine kannab rahvuslikke ja julgeoleku huve

Riigikogus antakse täna üle eelnõu, mille eesmärgiks on muuta põhiseadust ning võtta Vene ja Valgevene kodanikelt kohalikel valimistel hääleõigus. Põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Terrase (Eesti 200) sõnul on seadused tehtud eesmärgiga, et Eesti riik ja rahvus kestaks läbi aegade, ning kui muutunud julgeolekuolukorras on vaja ka põhiseadust kiirkorras muuta, siis tuleb seda teha.

„Eesti 200 seisukoht on olnud algusest peale, et agressorriikide kodanikel ei tohiks olla võimalust osaleda Eesti elu kujundamisel. Minu arvates ei ole tegemist maailmavaatelise küsimusega, vaid otsusega, millega kaitseme meie riigi julgeolekut ja rahvuslikke huve,“ ütles Terras. „Venemaa on üritanud mõjutada valimisi paljudes riikides, sealhulgas Euroopa Liidus ja USAs - see on julgeolekuoht. Venemaalt tuleb võtta igasugune võimalus sedalaadi mõjutustegevuseks Eestis“.

Eelnõu seletuskirja järgi saaksid järgmise kohalike omavalitsuste valimistel osaleda Eesti kodanikud, kodakondsuseta isikud, Euroopa liidu kodanikud ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni osalisriigi kodanikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad. „Sotside ettepanek, lisada nimistusse kodakondsuseta isikud, oli Eesti 200 jaoks raske otsus, aga meie peaeesmärk oli võtta Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõigus enne järgmise aasta kohalike omavalitsuste valimisi. Selle eelnõuga saab see tehtud,“ sõnas Terras.

„Põhiseaduse kiirkorras muutmiseks on vaja 4/5 riigikogu liikmete toetusest, aga riigi julgeolekut puudutavates küsimustes on parlamendis head koostöövaimu jagunud. See on ajalooline võimalus näidata meie otsustavust Eesti julgeoleku ja riikliku identiteedi kaitseks,“ ütles Terras.