Riigikogule anti üle Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse äravõtmise eelnõu, hääleõiguslike elanike arv väheneks 72 000 võrra

Reformierakondlane Eerik-Niiles Kross andis eelnõud toetavate riigikogu liikmete poolt 7. novembril üle eelnõu, mille eesmärgiks on kiirkorras muuta põhiseadust, et võtta Vene ja Valgevene kodanikelt kohalikel valimistel hääleõigus.

Eelnõu seletuskirja järgi on eelnõu eesmärk kehtestada kodakondsustsensus ehk näha ette, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad Eesti kodanikud, kodakondsuseta isikud, Euroopa Liidu kodanikud ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) kodanikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad.

Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu

§ 1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 156 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad Eesti kodanikud, kodakondsuseta isikud, Euroopa Liidu kodanikud ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni osalisriigi kodanikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad.

Kodakondsuseta isikute ja hääleõiguslike välismaalaste valimisnimekirjadesse kandmise tingimused ja korra sätestab seadus.“

§ 2. Käesolev seadus jõustub kolm kuud pärast väljakuulutamist.

Eelnõule kirjutas alla riigikogu esimees Lauri Hussar.

Eelnõu seletuskirja järgi annab põhiseaduse muudatus hääleõiguse kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel Eesti riigiga demokraatlikke väärtusi jagavatele ja kattuvaid julgeolekuhuve omavate riikide kodanikele ning Eestis elavatele kodakondsuseta isikutele, kellel ei ole ühegi teise riigiga lojaalsus- ega muid kohustusi.

Kodakondsustsensuse kehtestamisega väheneb seletuskirja järgi kohaliku omavalitsuse valimisel hääleõiguslike elanike arv ligikaudu 72 000 võrra.

Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse riigikogus kolmel lugemisel. Esimese ja teise lugemise vahel on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahel vähemalt üks kuu. Põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel. Seadus jõustub kolm kuud pärast väljakuulutamist.

Seaduse rakendamisega ei kaasne seletuskirja järgi täiendavaid kulusid ega tulusid.

Eelnõu vajab suurt toetust

Põhiseaduse kiirkorras muutmiseks on vaja 4/5 riigikogu liikmete toetusest. Ettepaneku poolt on koalitsiooni kuuluvad SDE, Reformierakond ja Eesti 200. „Sotside ettepanek lisada nimistusse kodakondsuseta isikud, oli Eesti 200 jaoks raske otsus,“ sõnas põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Terras (E200).

Keskerakond seisab seaduse muutmisele vastu, põhjendades seda sellega, et sel moel karistatakse agressori asemel kohalikke inimesi.

Ka EKRE ei toeta ettepanekut, kuna selle järgi jääks nn halli passi omanikele hääleõigus alles. Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse ära võtmist EKRE aga toetab.

Isamaa juht Urmas Reinsalu sõnas „Aktuaalsele kaamerale“, et nii nagu Vene kodanike puhul, on ka halli passi omanikel Eesti riigi identiteet piiratud. Isamaa pole siiski konkreetselt avaldanud, kas nad on konkreetse eelnõu poolt või vastu.