Lapsevanemad Kallase ja Jašiniga kohtudes: „Lastel keelatakse vahetunni ajal rääkida vene ja ukraina keeles!“
(343)
Tallinnas toimus eestikeelsele õppele ülemineku teemal haridusminister Kristina Kallase (E200) ja Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Aleksei Jašiniga (E200) kohtumine, kus nii lapsevanemad kui ka koolide, gümnaasiumide ja lasteaedade töötajad esitasid ministeeriumile ning Tallinna linnavalitsusele küsimusi. RusDelfi käis kohapeal ja toob esile olulisema.
Kristina Kallase ja Aleksei Jašiniga tuli kohtuma umbes viiskümmend inimest. Esialgu toimus koosolek kahes keeles: kõigepealt eesti, seejärel vene keeles. Ürituse keskpaigaks läksid aga kõik osalejad sujuvalt üle vene keelele – siis, kui nii lapsevanemad kui ka õpetajad hakkasid esitama haridusministrile ja abilinnapeale küsimusi.
„Linn ei näe ülemineku raames ette vanemate toetamist. Kuid on tegevusi, nagu tänane,“ ütles Tallinna haridusasjade abilinnapea Aleksei Jašin kohtumisel ja tutvustas kohaletulnutele 2025. aasta plaane. Näiteks rääkis ta, et suurt tähelepanu hakatakse pöörama praegustele kolmandate klasside õpilastele, kes valmistuvad praegu eestikeelesele õppele üleminekuks.
Samuti rääkis Jašin, et Tallinna linnavolikogu otsustas toetada Tallinna lasteaedu. „Pidasime nõu ministeeriumiga ning tegime otsuse: nemad aitavad riigieelarvest meie õpetajaid, kes pole veel C1-ni jõudnud, ja linn toetab enda eelarvest [lasteaedade] abiõpetajaid, kes peavad samuti eesti keelt õppima,“ sõnas ta.
Pärast lühikest sissejuhatavat kõnet tekkis aga kohalolijatel küsimusi.
Koolides pole venekeelseid psühholooge
„Psühholoogid ei saa lapsele tema emakeeles psühholoogilist tuge pakkuda. Kahjuks on koolis ainult eestikeelne psühholoog ja tema enda sõnul lapsi aidata ei saa,“ ütles ühe Tallinna kooli esindaja.
Saalist kostis heakskiitvat pobinat. „See nõuab riigi rahastust,“ ütles tema kõrval istuv naine.
„Andke mulle vähemalt soovitusi, mida sel juhul teha,“ lisas Tallinna kooli esindaja.
Tallinna abilinnapea sõnul polegi kõigis Tallinna koolides selliseid spetsialiste. „Alati saab aga ühendust võtta teiste keskustega, kus tugispetsialistid räägivad nii eesti kui ka vene keeles,“ sõnas ta.
„Ma räägin seda vanematele,“ jätkas õpetaja dialoogi, „kuid on olukordi, kus laps vajab erakorralist abi. Põhimõtteliselt on selleks psühholoogi vaja.“
„Kahjuks ei aita nad (teiste tugikeskuste spetsialistid – toim) igal sekundil, aga meil on sellised spetsialistid olemas,“ vastas Jašin.
„Koolis on lapsi, kellel ei ole ametlikku diagnoosi, aga neil on näiteks perekonnas probleeme. Ka sellised lapsed vajavad psühholoogi abi,“ nentis teine saalis viibiv naine.
„Need lapsed vajavad abi. Aga need probleemid ei ole seotud eestikeelsele õppele üleminekuga. Psühholoog aitab sellist last tema emakeeles. Kool ja kohalik omavalitsus peaksid last aitama,“ vastas Kristina Kallas.
Erivajadusega lastele pole süsteemi
„Tahaksin juhtida tähelepanu erivajadusega lastele, kes käivad lasteaias,“ ütles üks saalis viibiv naine.
Ta selgitas, et teises keeles võib erivajadusega last õpetada ainult juhul, kui laps on enne seda õppinud keelt kolm aastat. (Kõne arengu ekspertide hinnangul on erivajadusega laste õpetamisel põhjendatud kasutada lapse emakeelt kuni kolme aastaga kujuneva tavapärase kõne arengu saavutamiseni – toim.)
„Ja kui lapsel seda [kolme aastaga tekkinud kõne arengu taset] ei ole, siis võib teises kelles õpetamine olla ohtlik tema edaspidisele tervisele. Mida teeb linn, et selgitada vanematele, et neil on õigus öelda, et laps vajab kuni kolm aastat lasteaias venekeelset suhtlust?“ küsis ta, selgitades, et tulevikus ei ole haridusministeerium see, kes selle informatsiooni puudumise tõttu kannatanud puudega inimesi toetab. „Ja paljud lapsevanemad ei tea nendest võimalustest!“ lisas ta.
„Oleme teiega sellel teemal juba suhelnud,“ vastas Aleksei Jašin, tõdedes, et praegune olukord on tõesti ebaproportsionaalne. Nimelt on tema sõnul praegu mitu [erivajadusega õpilastele mõeldud] koole, kus õpetatakse vene keeles, aga lasteaedade jaoks selliseid lahendusi pole.
„Mulle öeldi, et seadus ei näe lasteaedades ette [erivajadusega õpilaste eristamist], ametnikele ei ole sellist ülesannet antud. Nad ütlesid aga, et kui meie oma lasteaedade programmi korraldame, peaksime lähtuma tervest mõistusest.“
„Rääkisin sel teemal oma kolleegidega ministeeriumist. Mulle öeldi, et seadus ei näe seda [erivajadustega õpilaste eristamist] ette lasteaedades, ametnikele ei ole sellist ülesannet antud. Nad ütlesid aga, et kui me oma lasteaiaprogrammi korraldame, peaksime lähtuma tervest mõistusest. Keegi ei keela konkreetses lasteaias tugispetsialistidel rääkida konkreetse diagnoosiga lastega mistahes keeles. Ja keegi ei karista eripedagooge selle eest,“ sõnas Jašin.
Abilinnapea sõnul seega süstemaatilist lähenemist küll ei ole, kuid olemas on nii-öelda tervel mõistusel põhinev lahendus. „Olen kindel, et kõik lasteaedade juhid pole sellest veel aru saanud,“ märkis Jašin.
Kristina Kallas lisas, et praegu valmistatakse ette uut lasteaedade seadust. „See peaks jõustuma 2025. aasta 1. jaanuarist ja seal on kirjas samad diagnoosid ning samad kategooriad lastele, kes peavad koolis õppima oma emakeeles,“ sõnas ta.
Piiratakse laste venekeelset suhtlust
Lapsevanemad tõstatasid küsimusi ka eestikeelsete õpikute keerukuse, emakeele ja kultuuri toetamise ning 9. klassi eksamite sooritamise kohta. Samuti tekkis neil küsimus laste omavahelise suhtlemise kohta. „Lastele öeldakse, et nad ei räägiks ei vene ega ka ukraina keeles!“ kostis saalist.
„Kui õpetaja palub tunni ajal või vahetunnis lapsel endaga eesti keeles suhelda, siis see on üks meetod või lähenemine, et lapsel oleks võimalik keelt õppida,“ vastas Kristina Kallas.
„Ei-ei, see oli vahetunni ajal, lapsed rääkisid omavahel,“ märkis naine.
„Kui õpetaja keelab kahel lapsel omavahel vene keeles suhelda, siis see on probleem,“ tõdes Kallas.
„Peame kooli juhtkonnaga suhtlema,“ sõnas ka Aleksei Jašin. „Kui administratsioon arvab, et see pole probleem, võtke ühendust [Tallinna linnavalitsuse] haridusosakonnaga. Meie tegeleme selliste küsimustega ja lahendame need probleemid,“ kinnitas abilinnapea.
„Usun, et teeme õiget asja“
Kohtumise lõpus jagas Kristina Kallas RusDelfile oma muljeid.
„Vanemad olid täna positiivselt meelestatud,“ märkis minister. „Neil on arusaadavalt küsimusi, hirme ja arusaamatusi, sest enamik neist vanematest on ilmselt ise õppinud ühekeelses süsteemis,“ tõdes ta, lisades, et tema sõnul on lapsevanematel seetõttu raske mõista, kuidas selline süsteem toimib.
„Nad muretsevad, kuidas oma last aidata, kuid nad ei ole negatiivselt meelestatud, nad pole sellele [eestikeelsele õppele üleminekule] vastu. Nad tahavad lihtsalt, et neile selgitataks seda,“ sõnas Kallas.
Tema hinnangul tehakse hoolimata kriitikalainest, mis on tekkinud eestikeelele õppele ülemineku tõttu, Eestis kõike õigesti. „Ma usun, et me teeme õiget asja. Ma usun, et kõik lapsed on võimelised õppima teises keeles. Ma usun, et me peaksime laskma kõigil lastel õppida ka oma emakeelt,“ sõnas Kallas.
Samuti usub ta enda sõnul väga tugevalt mitmekeelsusesse. „Süsteem peaks neid selles toetama. Mul on väga kahju, et viimase kolmekümne aasta jooksul on meie riik jätnud väga suure hulga venekeelseid lapsi hätta ega ole andnud neile kõiki keeleoskuse saavutamise jaoks vajaminevaid võimalusi. See on riigi vastutus ja me oleme selliseid lapsi alt vedanud,“ sõnas Kallas.
Haridusminister loodab, et praeguse eestikeelsele õppele ülemineku plaaniga enam lapsi alt ei veeta. „Loodan, et lapsed saavad võimaluse õppida eesti keelt, võimaluse saada kvaliteetset haridust ning rääkida ja areneda akadeemiliselt oma emakeeles,“ sõnas Kallas.
