08.11.2024, 15:57
Siin saavad asjad tehtud siis, kui ettekandja soovib, mitte siis, kui sinul on vaja
Alicante
FOTO: | Shutterstock
Need, kellel on päikeserannikul hästi läinud, soovitavad teistelgi proovida ja annavad isegi nõu, enamasti tasu eest. Need, kellel pole midagi õnnestunud, kritiseerivad Hispaaniat, kohalike mentaliteeti ja sealset eluviisi. Millised on aga lood tegelikult?
Kinnisvarainvesteeringute ekspert Carol Ojasoo (Karen Dadonn Team, Marbella) on juba kümme aastat kuulanud kõiki muresid ja soovitusi eestlastelt, kes on otsustanud oma elu Hispaaniaga siduda. Ta teab, mida eestlased kardavad, ja mõistab, miks mõnel sealsed tegemised õnnestuvad ja teisel mitte.
Сarol, oled elanud Hispaanias juba ligi kümme aastat. Ütle, kas need, kes alles kaaluvad kinnisvara ostmist selles riigis, on juba hiljaks jäänud?
Ei, üldse mitte. Alates 2023. aastast on kinnisvarahinnad Hispaanias vaikselt stabiliseerunud ja hetkel oleme juba suhteliselt selgelt välja joonistunud langustrendis. Kas tegu on kerge korrektsiooniga või järgneb tõsisem seisak, ei julge eksperdid hetkel ennustada.
Ei taha sulle esitada tavalisi küsimusi, nagu näiteks miks Hispaania eestlasi nii väga köidab jne. Räägi parem, millised on suurimad probleemid ja ebamugavused, millega iga eestlane siin „paradiisis“ kokku puutub?
Mul on ka väga hea meel mitte anda tavalisi vastuseid. Oma klientidele annan alati tohutult infot just selliste Hispaania elu aspektide suhtes, mille peale ise ei pruugi tulla, ja hea meelega jagan nippe siingi.
Esimese takistusena meenub meelelaad. Ühelt poolt on Hispaania soodne kliima ja sotsiaalseid kontakte soosiv kultuur vaimsele ning füüsilisele tervisele väga kasulik. Teisalt, kohalikud kaitsevad oma vaimset ruumi päris julgelt, st asjad saavad tehtud siis, kui ettekandja/transporditööline/pangatöötaja soovib, mitte siis, kui sinul on vaja.
Hispaanlased on pikima oodatava elueaga rahvas maailmas ja juba on teada, et kained ja kasinad eluviisid põhjuseks pole. Uuem teadus viitab just hispaanlastele sotsiaalsusele, perekesksusele ja ka päikesepaistele. Minu isiklik arvamus on, et ka väike annus sõbralikku mañana’t pikendab eluiga ja parandab elukvaliteeti.
Kuidas erinevad Hispaanias elavad eestlased Eestis elavatest? Kas nad muutuvad siin avatumaks ja rõõmsamaks, suhtlevad rohkem?
Eestlased on minu kogemuse kohaselt igal pool avatud ja suhtlemisaltid. Säravale naeratusele vastatakse enamasti samaga ja sõbralikud küsimused saavad alati vastuse, nii Eestis kui ka Hispaanias. Aga päikeselise päevaga on keerulisem kinnine olla ja võib-olla tõesti muutuvad eestlased Hispaanias olles veelgi sõbralikumaks.
Alles pool aastat tagasi oli Hispaaniasse kolimise buum ja huvi kasvas plahvatuslikult. Kas praegu on olukord rahulikum?
Hispaaniasse kolimise vastu tõusis huvi plahvatuslikult juba COVID-i ajal. Jätkus uusimmigrantide laine Ida-Euroopast. Juba Ukraina sõja esimestest päevadest hakkas Costa del Soli piirkonda saabuma muljetavaldavate eelarvetega poolakaid, rumeenlasi, Balti riikide kodanikke.
Kinnisvarahinnad on olnud langustrendis aasta algusest peale, aga Ukrainas ja Lähis-Idas toimuv sõjategevus hoiab mõnevõrra kunstlikult ostusurvet üleval. Hispaania ajalugu on tihedalt läbi põimunud Põhja-Aafrika ja Araabia riikidega, kes on siinseid maid vähem või rohkem omaks pidanud 800 aastat. Pea kõikidel tähtsatel Lähis-Ida hõimudel ja perekondadel on muu hulgas üks suvekodudest Marbellas, kuna neis riikides kipub suvel väga palavaks minema. Seetõttu on põhjendatud oodata migratsiooni ja suurenenud ostusurvet ka neilt aladelt kas siis sõja laienemise või kliima soojenemise tõttu. Nii USA valimistulemused kui ka otselennud Málaga ja New Yorgi vahel hoogustavad huvi aga ka ameeriklaste poolelt.
Olen kohanud palju eestlasi, kes peavad hispaanlasi laisaks ja mitmes valdkonnas (eriti ehituses) oskusteta töötegijateks. Kas on tõsi, et Eesti ehitaja leiab Hispaanias alati head tööd?
Ma arvan, et õunu ja apelsine ei ole mõtet võrrelda. Kui Hispaanias ehitusseaduste kohaselt on ventilatsiooniks aken ja mingeid sundventilatsioonisüsteeme pole kombeks ehitada, sest uksed-aknad on kombekohaselt aasta läbi lahti, tekibki väike vastuolu, kui puhkusekorteri omanik pärast mitut kuud eemalolekut avastab toast hallituse. Neid asju peab teadma, et nendega arvestada. Närvi pole mõtet minna – 53 miljoni elanikuga riigi kombeid ja meelelaadi muuta pole võimalik ega vajagi. Siin on juba foiniiklaste aegadest inimesed oma eluga päris kenasti hakkama saanud.
Eesti know-how on kindlasti huvitav, aga kontekst on siin nii palju erinev, et ilma küsimata pole väga mõtet Eesti kogemust jagama hakata. Nii arvavad ka paljud hollandlased, rootslased ja ülejäänud eurooplased, et nad teavad täpselt, kuidas hispaanlased võiksid asju teha. Viimastel on sellest aga juba kõrini ja nad ignoreerivad heasoovlikke nõuandjaid naeratades. Head kombed on Hispaania ühiskonnas äärmiselt suure au sees.
Millist tööd võiks veel Hispaanias leida eestlane, kes ei oska kohalikku keelt?
Igal inimesel on unikaalne teadmiste ja kogemuste pagas. Minu nõuanne on endale ise töökoht luua või kaugtöö kodust kaasa võtta. Ilma keeleoskuseta lihttöölisi on siin Eesti inimestetagi palju, Hispaanias on traditsiooniliselt kõrge sisseränne Lõuna-Ameerikast, neil inimestel pole keeleprobleemi ning tööpuudus on ikkagi üsna suur. Samuti ei tasu riigi abile lootma jääda, hädalisi lähiriikidest ja kaugemalt jagub.
Praegu kolivad eestlased massiliselt Alicante piirkonda, kuid kümme aastat tagasi mindi Málagasse. Miks see nii on?
Alicante on Málagast alati oluliselt soodsam olnud. Arvan, et inimesed otsustavad liikuda sinna, kuhu eelarve võimaldab ja kus juba sõpru ees. On palju põhjuseid, miks valitakse üks või teine. Kõik Hispaania rannikud on imelised, Málaga ja Alicante kliima on väga sarnane.
Mis värk nende okupa’dega on? Kas tõesti on võimalik osta endale korter, sõita külla Eestisse, tulla tagasi ja leida seal elamas lõbus perekond?
Päris nii lihtne see ei ole, adekvaatseid turvameetmeid kasutades on oht minimaalne. Samuti on vale arvata, et puuküürnikud on kuidagi eksklusiivselt Hispaania probleem, lõppude lõpuks 2–3% rendilepingutest osutub problemaatiliseks nii Hispaanias kui ka Eestis. See on äririsk. Siin saab puuküürnikest lahti kohtu kaudu (3–8 kuud) või vastavat legaalset teenust kasutades (1–7 päeva).
Kuidas on Hispaania sind muutnud?
Võin öelda, et olen täiesti teine inimene. Isegi kortse jääb aastatega vähemaks. Leebe päikeseline kliima ja arendavad ning lähendavad vestlused klientidega, kellest saavad sõbrad, ning võimalus kaasa aidata inimeste eluunistuse täitmisele on rikkus, mida ma hetkel ei vahetaks millegi vastu.
Millest kõige rohkem puudust tunned? Ära ütle, et mustast leivast ja sinepist, sest neid saab ka Hispaanias osta.
Perekonnast. Me olemegi juba harjunud koduseid toimetusi tegema avatud videokõnega – nii tunneme, et oleme üksteisele lähemal.
