Spordiarst annab nõu: miks on oluline tervist regulaarselt kontrollida?

Kuigi füüsilised võimed ja sportlik vorm võivad inimestel olla erinevad, hoiavad iga inimest püsti ning liikumises siiski sarnane tugiaparaat ja toimivad samad organid. Seetõttu on olenemata treenituse astmest oluline regulaarselt oma tervist kontrollida, et omada ülevaadet oma terviseseisundist ja avastada võimalikke varjatud terviserikkeid, ütleb ortopeed ning spordiarst doktor Mihkel Mardna.

Dr Mardna selgitab, et tervisekontrolli eesmärk erineb inimestel sõltuvalt sportliku aktiivsuse tasemest. „Nii harrastus- kui ka noorsportlaste tervisekontroll on suunatud eeskätt varjatud terviserikete avastamiseks, vigastuste ja ülekoormuse ennetamiseks,“ sõnab arst. Tippsportlaste puhul hinnatakse tema sõnul tervisekontrollis lisaks eelnevale ka funktsionaalse võimekuse dünaamikat ja seda, kuidas treeningud on mõjutanud sportlase funktsionaalset võimekust ning vajadust teha muudatusi treeningettevalmistuses.

Tugitoolisportlastel tasub dr Mardna sõnul kontrollida oma tervist eelkõige perearsti juures. „Perearst saab vajadusel suunata patsiendi edasi kas täiendavatele uuringutele või eriarsti vastuvõtule,“ ütleb ta.

Kuidas viiakse läbi spordimeditsiinilisi uuringuid?

Kui inimene on sportlikult aktiivne ja soovib, et hinnataks tema füüsilist seisundit ning sportlikku võimekust, on võimalik minna spetsiaalsesse spordimeditsiinilisse tervisekontrolli. Sellise kontrolli raames testitakse näiteks inimese lihasjõudu, vastupidavust, koordinatsiooni ja südame-veresoonkonna seisundit.

Spordimeditsiinilised uuringud koosnevad mitmetest erinevatest, üksteisega seotud ja teineteist täiendavatest komponentidest. Näiteks teeb inimene koormustesti jooksulindil, veloergomeetril või sõudetrenažööril, mille ajal jälgitakse südame-veresoonkonna tööd ja hingamissagedust. Samuti kontrollitakse vastavalt vajadusele ka maksimaalset hapnikutarbimise võimet, mis on oluline näitaja sportlase kardiopulmonaalse võimekuse kohta, sooritatakse laktaadiläve test, mis annab ülevaate sportlase koormustaluvusest ja kestvusvõimest, ning spiromeetria ehk kopsufunktsiooni test, mis hindab kopsude töövõimet ja aitab määrata hingamismahtu ning -kiirust. Lisaks võetakse inimeselt vereanalüüsid, kontrollitakse tasakaalu ja koordinatsiooni ning hinnatakse tema lihaste ja liigeste ortopeedilist seisukorda ning liikuvust.

Dr Mardna sõnul sõltub tervisekontrolli maht erinevatest asjaoludest. „Võetakse arvesse nii sportlase vanust, keskmist treeningtundide arvu nädalas kui ka harrastatavat spordiala. Samuti arvestatakse uuringu läbiviimisel sportlase varasemate vigastuste, krooniliste haiguste ja hetke sportliku tasemega,“ selgitab arst.

Kui tihti peab spordiarsti visiidil käima? „Tavaliselt käivad noorsportlased terviseuuringutel kord aastas, tippsportlastele võidakse terviseuuringuid teha olenevalt spordialast ja individuaalsetest vajadustest ka kaks ja enam korda aastas. Harrastussportlaste puhul teostatakse terviseuuringuid kooskõlastatult spordiarstiga vajaduspõhiselt,“ selgitab dr Mardna.

Kuigi tervetel täiskasvanutel ei ole spordimeditsiinilised uuringud kohustuslikud, on siiski nii harrastussportlastel kui ka neil, kes regulaarse sportimisega veel algust pole teinud, võimalik broneerida spordimeditsiinilistele uuringutele aeg hinnakirja alusel selleks spetsialiseerunud tervishoiuteenuse pakkuja juures.

Terviserikked, mis tavaelus endast märku ei anna

Kuigi vähetõenäoline, ei saa siiski välistada, et inimesel esineb mõni selline tervisevaevus, mis igapäevaelu elades ja argitoimetusi tehes üldse ilmsiks ei tule. Selliseid varjatud terviserikkeid aitavad sageli avastada just spordimeditsiinilised uuringud. „Funktsionaalse terviseuuringu käigus on võimalik avastada näiteks varjatud südamerikkeid, mis ei pruugi tavaelus endast vähimatki märku anda. Samuti pingutusastma, mis avaldub hingamisteede spasmis füüsilise pingutuse korral või muude väliste tegurite toimel,“ sõnab dr Mardna. Terviseuuringute käigus avastatud n-ö varjatud terviserikked on arsti sõnul enamasti ravitavad, kuid võivad olla ka põhjuseks, miks seatakse edaspidiseks sportimiseks olulisi piiranguid.

Mis on pingutusastma?

Pingutus- ehk koormusastma on astma alaliik, mille korral tekib pöörduv hingamisteede ahenemine füüsilise pingutuse korral või selle järel. Inimene tunneb kas juba füüsilise pingutuse ajal või siis teatud aja pärast, et tal on raskem hingata. Samuti on iseloomulikuks haigusnähuks köha tekkimine. Pingutusastma võib esineda nii lastel kui ka täiskasvanutel, õige ravi ja ennetuse abil on võimalik sümptomeid reeglina tõhusalt kontrolli all hoida.

Allikas: virtuaalkliinik.ee

Kui terviseuuringu käigus avastatakse esmakordselt mõni terviserike, suunatakse dr Mardna sõnul inimene vajadusel edasi kas täiendavatele uuringutele või vastava eriarsti vastuvõtule. „Inimesed, kes on alles otsustanud sportimisega alustada, võiksid esmalt nõu pidada oma pere- või spordiarstiga, kas nende tervislik seisund ja hetke füüsiline võimekus vastavad seatud eesmärkidele ning sobivad valitud spordialaga,“ soovitab tohter.

Taliujumine turgutab tervist

Talihooajal on traditsiooniliste spordialade kõrval järjest suuremat populaarsust hakanud koguma taliujumine, millel on tervist tugevdav efekt. „Iseenesest on külma veega karastamine, mis tähendab keha viimist hetkeks n-ö ekstreemsesse keskkonda, organismi immuunsüsteemi stimuleeriva toimega,“ sõnab dr Mardna.

Siiski tasub talisupluse harrastamisel olla ettevaatlik. „Sageli unustatakse, et iga sellise ekstreemse harrastuse puhul läheb organismil aega, et kohaneda. Seepärast tuleks ka taliujumise puhul oma keha harjutada, suurendades järk-järgult külma veega kokkupuute aega, et saavutada positiivne efekt, mitte vastupidi,“ märgib arst.

Nii kogenud talisuplejatel kui ka neil, kes soovivad sellega algust teha, on võimalik taliujumisest osa võtta 22. novembril Tallinnas toimuva spordihommiku raames. Hommikul kell 8.00–9.00 aset leidva ürituse raames on avatud nii Pirita taliujumiskeskus (Purje tänav T3) kui ka Nõmme spordikeskuse välibassein (Külmallika tänav 15), kus huvilised saavad koos instruktoritega end külma vette kasta.

Kõik spordihommiku talisuplejad saavad ka kingituse: Nõmme spordikeskuse taliujumise 10 korra kinkekaardi (kehtivusega kuni 31.12.2024). Lisaks toimuvad spordihommiku raames tegevused ka Sõle spordihallis, Tallinna kergejõustikuhallis ja Tondiraba jäähallis.

Spordihommik on kõigile tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. Lisainfot leiad ja registreerida saad siin.