Kaljulaidi sõnul on lubamatu, et Eestis on olnud nii palju raskete tagajärgedega koerarünnakuid. „Sageli on õnnetused hüüdnud tulles – naabrid on teinud arvukaid pöördumisi omavalitsuse ja politsei poole, aga tulemuseta,“ selgitas ta. „Tahame anda omavalitsustele selged ja ühemõttelised volitused tegutseda ennetavalt ja tegutseda otsustavalt, sealhulgas õiguse rakendada vajadusel kuni 6400-eurost sunniraha.“

Tiit Marani sõnul on hulkuma pääsenud ohtlikud koerad tõsine probleem. „Politseile tehakse seoses koertega aastas umbes 600 väljakutset, millest neljandiku puhul on põhjuseks ohtlik koer ja teise neljandiku puhul on koer kas inimest või teist koera rünnanud. Koerte rünnakute tõttu saab talviti keskmiselt igas kuus viga neli, suviti 7-9 inimest. Samuti on meil kogukondi, mida agressiivsed koerad hoiavad pideva hirmu all,“ ütles Maran.

Kehtiva regulatsiooni järgi saab omavalitsus lemmiklooma pidamise eeskirja või heakorraeeskirja rikkujat korrale kutsuda alles pärast seda, kui ta on toime pannud süüteo ehk tema vabalt ringi liikuv koer on kedagi rünnanud ja tekitanud tervisekahju. Enne seda tohivad korrakaitseametnikud hooletu loomaomanikuga vaid vestelda ja rikkumistele tähelepanu juhtida.

Seadusemuudatus lubaks edaspidi rikkumise korral teavitada avalikkust või isikut ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest, teha ettekirjutus ja kohaldada selle täitmata jätmise korral sunniraha.

Eelnõu algatajad töötasid kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatused välja koostöös regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ametnikega. Sotsiaaldemokraatide eesmärk on jõustada vajalikud sätted järgmise aasta 1. jaanuaril, mis eeldab eelnõu kiiret menetlemist riigikogus.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena